Riigikogu katkestas neljapäeval Keskerakonna fraktsiooni liikmete Peeter Kreitzbergi, Mihhail Stalnuhhini ja Vladimir Velmani algatatud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmise eelnõu teise lugemise.

Eelnõu näeb ette, et gümnaasiumiastmes on õppekeeleks eesti keel. Kuid munitsipaalkooli gümnaasiumiastmes või nende üksikutes klassides võib õppekeeleks olla mis tahes keel. Stalnuhhini sõnul sõltub vene õppekeelega klasside arv kohalikest asjaoludest. Neid võib alla ühes koolis kas üks või kaks, lisas ta.

Stalnuhhini sõnul puudutab eelnõu umbes 30 kooli. Need on Narvas, Tallinnas ja mujal Põhja- ja Kirde-Eestis.

Eelnõu järgi annab loa muus keeles toimuvaks õppetööks valitsus kohaliku omavalitsuse volikogu taotlusel. Vastava ettepanku kohalikule volikogule teeb gümnaasiumi hoolekogu.

Kehtiv seadus näeb ette, et põhikoolis, põhikooli üksikutes astmetes ja põhikooli üksikutes klassides võib õppekeeleks olla mis tahes keel — munitsipaalkoolides kohaliku omavalitsuse volikogu ja riigikoolides haridusministri otsustuse alusel. Gümnaasiumis lubab kehtiv seadus eesti keele.