Keskerakond: Ilvese intervjuu – hää, et niigi läits

President Toomas Hendrik Ilvese aastalõpu intervjuu Eesti Televisiooni eetris jõululaupäeva eelõhtul kujunes selliseks, nagu oodata võis – jõuluajale kohaselt leebe ja filosoofiline. Usun, et eriti keegi ei imesta intervjuu sisu ja tooni üle, mis keskendus oluliselt „pehmetele“ teemadele. Selline lähenemine oli ju ka saateformaati sisse kirjutatud, kuna Ilvesele esitati paljus laste poolt koos joonistustega saadetud küsimusi.

Eks jõulud ja aastavahetus olegi tagasi ning enesesse vaatamise aeg, mil filosoofilised mõtiskisklused inimeste meeli võivad köita. Kahtlemata jäi intervjuu vaatajale silma presidendi ehk isegi tavapäratult vaba olek ning avatus arutada tele-eetris asjade üle, mis pole otseselt riigijuhtimise ja poliitikaga seotud. Olgu see siis tema võsalõikamise hobi või lapse igapäevane menüü. Ka soovitus vähem nuriseda ja olla rohkem optimistlik oli kahtlemata väga ilveselik. Loomulikult kiitis Ilves Eestit kui tublit väikeriiki, mis on mitmes valdkonnas mitte ainult tuntud, vaid seisab seal kindlalt esirinnas. Muidugi ka paralleelide toomine teiste Nõukogude Liidust iseseisvunud riikidega ning presidendi isiklikud mälestused 25-aasta tagusest ajast.

Kui mõelda aga sellele, mis jäi presidendil intervjuus käsitlemata, siis olid need meie riigi lahendamist ootavad probleemid: rahvastiku vähenemine ja inimeste väljaränne, varanduslik kihistumine ning inimeste igapäevane hakkama saamine. Olin ehk isegi veidi üllatunud kui Ilves neist teemadest täiesti mööda tüüris, arvestades et ta on siiski tegelenud „Talendid koju“ programmiga. Mis, tõsi küll, kukkus läbi. Kujutan ette, et näiteks Lennart Meri või Arnold Rüütel oleksid julgelt öelnud, et meie riigi suurimaks väljakutseks ja ka tõsisemaks probleemiks on rahvastiku vähenemine. Hästi ei taha uskuda, et Eesti inimesed on nõus „Welcome to Estonia“ välja vahetama loosungi „Kestlik kahanemine!“ vastu.

Mis puudutab inimeste igapäevast hakkamasaamist, siis siinkohal oleks Ilves pidanud küll oma sõna maksma panema ning ütlema, et valitsuse käes on reaalsed hoovad hinnatõusude leevendamiseks. Olgu see kõrgete kodukulude küsimus, käibemaksu määr või lastetoetused. Midagi halba poleks olnud ka selles kui president oleks meelde tuletanud, et Eestis elab vaesuses 40 000 last – ja see on probleem, millega tuleb tegeleda. Analüüsi ja märkimist oleks väärinud ka näiteks see, et juba poolteist aastat toetab Riigikogu opositsiooni oluliselt rohkem inimesi kui valitsuskoalitsiooni.

Kui mõtleme sellele, mida ootasid kõik need inimesed presidendi intervjuult, kes esmaspäeva õhtul telerite taha kogunesid, siis tõenäoliselt jäi neile kõige paremini meelde vaid küsimus-vastus kui pikad on Ilvese juuksed kunagi olnud. Kokkuvõtlikult võib ehk öelda – hää, et niigi läits.