Kergplokk ehitusmaterjalina

Põhimõtteliselt on olemas kahte tüüpi kergplokke millest maja kandev osa teha — ühed vajavad lisasoojustust ja teised mitte.

Lisasoojustust ei vaja 375mm laiad Aroci ja Silbeti kergplokid. Laiusest tulenevalt toimivad need plokid lisaks kandvale konstruktsioonile ka soojustusena — laod nendest plokkidest müürid püsti, seest pahteldad ja väljast krohvid, ning ongi soojustatud ning viimistletud karp olemas.

Lisasoojustamist vajavad ainult kohapeal raudbetoonist valatud välisperimeetri akna- ja ukseavade sillused. Kui valada raudbetoonsillused, mis on soojustamist mittevajava ploki laiused siis on kindel, et sillused hakkavad külmasillana toimima. Selleks, et raudbetoon oleks soojajuhtivuselt sama mis kergplokk, tehakse sillus lisasoojustuse võrra (näiteks 150mm) kitsam ja silluse osa soojustatakse väljapoolt 100 ja 50mm EPS soojustusplaadiga. Kahekihiliselt sellepärast, et kindlasti ei tekiks soojustusse läbivat vuuki.

Sellise silluse ning selle soojustamisega kaasneb üks tehniliselt halb nüanss — tekib soojustuse ühtluse mõttes jama, kui avatäidet, akent või ust, paigaldama hakatakse. Kui avatäide paigaldada silluse välimise küljega kohakuti, võib külm joonisel näidatud kohast majja hiilida. Selleks, et seda ei juhtuks, tuleks avatäidet natuke väljapoole nihutada, et avatäite raam oleks kasvõi osaliselt silluse soojustusega kattuv.

Samas on olemas U- kujulised kergplokid mida silluse ehitamisel kasutatakse. U-plokid laotakse silluseks, ning ploki sisemine osa, mis moodustab ühtlasi betoonivalu saalungi, valatakse raudbetooni täis. Lisaks U-plokkidele on olemas samast materjalist millest valmistatakse kergplokke, ka valmis sillused. Nii U-ploki kui poor- või kergbetoonist silluste kasutamise korral ei ole ava sillust eraldi soojustada vaja sest sellisel juhul on silluse ja seina soojapidavus piisavalt sarnane.

Ülejäänud kergplokid, maja kandva välisosana, vajavad meie tingimustes kindlasti soojustamist. Millist soojustusmaterjali kasutada, oli ka eelmises artiklis põgusalt juttu ning see on pigem erinevate koolkondade arusaam kui teema, et mingi soojustus on teisest parem. Kui ehitusmaterjale vastavalt tootja juhendile ning arhitekti/konstruktori projektile kasutad, siis need ka töötavad.

Mina valisin oma elamu ehitamiseks soojustamist vajavad kergplokid, sest nii saan ma maja soojustada väikese varuga ning maja seinad peavad loodetavalt sooja ka kõige karmima pakasega talvel. Kui seinad laduda 375mm laiast kergplokist, mis on ka soojustuse eest, siis on sellise seina soojapidamine üsna piiripeal ja lisasoojustuse paigaldamise korral tekib küsimus, miks siis üldse see ise-soojustus-kergplokk valiti.

Teine nüanss mis teeb laia kergploki soojapidavuse küsitavaks, on ehituskvaliteet. Ei ole harvad juhused, kui ehitaja on hajameelsusest “unustanud” mõned püstvuugid müüriseguga täita ning maja laseb õhku pahinal läbi. Samas olen ma rääkinud nii mõnegi tuttavaga, kes omavad reaalset kogemust laiast kergplokist maja kütmisega, ning väidetavalt ei ole mingeid probleeme esinenud. Ilmselt peab jälle kord tõdema, et kui on järgitud tootja ettekirjutusi ja ehitaja on tööd korralikult teinud, siis probleemid puuduvad.

Miks ma Fibo plokist maja ehitan? Selleks on kaks põhilist põhjust. Esiteks mulle “tundub” see materjal hea. Ehituse mõttes ei ole eriti vahet, millest maja ehitada, muutuvad ainult tehnilised nüansid. Oluline on see, et sa ehitaksid maja, mis sulle meeldib või hea tundub. Minule meeldib just see küpsetatud savigraanulite idee — tundub selline naturaalne ja õilis materjal.

Samas on kergkruus äärmiselt paindlik ja vastupidav materjal. Fibo plokki saab kasutada nii maa all kui maapeal, nii sees kui väljas, ja Fibo kergkruus on ideaalsete dreenivate omadustega ning seda saab väga hästi soojustusena kasutada. Fibo plokk on kõige “hingavam” kergplokk.

Teiseks põhjuseks on erinevate toodete kokkusobivus. Maxit Grupist tuleb kergkruus, kergplokk, kergbetoonist sillus, vundamendi taldmikuplokk, erinevad ehitussegud, krohv ja pahtel ning kõik eelpoolmainitutega seonduv.

Ja ma olen enam kui kindel, et ühe tootja erinevad tooted sobivad omavahel ideaalselt kokku. Ning kui ma kuulsin, et Maxiti müürisegus kasutatakse kergkruusa puru, et müürisegu oleks soojapidavam ning sobiks Fibo plokiga, olin ma müüdud mees.

Mõned sõnaseletused:

Betoon on tsemendi, liiva/killustiku ja vee segu. Betoon kivistub küll kõvaks, aga jääb olemuselt rabedaks. Lihtsalt betoonil on survetugevus. Selleks, et betoon ka muid surveid taluks, näiteks painde- ja tõmbetugevus, armeeritakse betoon. Sisuliselt pannakse betooni sisse rauast latid või raudlattidest võrk. Sellist betooni nimetatakse raudbetooniks.

Mis on külmasild? Põhimõtteliselt on see ehitusmaterjali või konstruktsiooni osa, mille soojapidavus on ülejäänud materjalidest väiksem. Kui sul on näiteks puust kinnine kast, ja ühest küljest on läbi löödud jäme rauast nael. Siis külma ilmaga on kasti sees kõik seinad ühte moodi soojad, väljaarvatud see koht, kuskohast on nael läbi puidu löödud. Ning kuna puu on palju parem soojustusmaterjal kui raud, hakkabki külm mööda rauda kasti pugema ning seda kohta nimetatakse külmasillaks.

Sillus on armeeritud betoon-, poorbetoon- või kergbetoontala avade sildamiseks ehituses.

Saalung on ehituslikus mõttes, näiteks silluse, vorm kuhu betoon valatakse. Tavaliselt tehakse saalungid puust, kas siis laudadest või vineerist. Samas on ka olemas standartsed saalungikomplektid mida saab ehitustööriistade rendist laenata.