Ken-Marti Vaher: Savisaare pahameel IRLi suunas on õigustatud

Edgar Savisaar katsub õõnestada õiguskaitseorganite – prokuratuuri ja kaitsepolitsei – autoriteeti, süüdistades neid poliitilises motiveerituses. Halenaljakas oli tema etteheide kaitsepolitseile „lihtsalt tööriistaks“ olemises ja süüdistus, et hoopis Isamaa ja Res Publica Liit (IRL) on „töö tellija“. Eesti pole Põhja-Korea, kus riigijuhid määravad, keda süüdistatakse ja keda mitte. Kaitsepolitsei ja prokuratuur on oma uurimistes üheselt sõltumatud igasugu poliitiliselt motiveeritud eesmärkidest ja tegevustest. Ent tõetera Savisaare pahameele taga on see, et IRLi eestvedamisel on üle kümne aastat tehtud pingutusi bütsantslikku riigivarguse tõkestamiseks ja paljastamiseks. See töö on eelkõige tähendanud õigusriigi ja seadusandluse tugevdamist ning õiguskaitseasutuste ülesehitamist.

Süstemaatilist tööd läbipaistva riigivalitsemise ja tugevama õigusriigi ehitamiseks pannakse avalikkuses tavaliselt vähe tähele. Meedia tähelepanu köidavad korruptsioonijuhtumid siis, kui on tegemist avaliku elu või mõjuvõimsate tegelastega. Tegelikult on analoogseid juhtumeid kaitsepolitsei uurimise all olnud sadu – lihtsalt osalised ja summad on olnud väiksema kaliibriga.

Loomulikult on olnud korruptsiooni avastamisel kandev roll õiguskaitseorganites töötavatel professionaalidel, kuid ilma õigusliku raamistiku, pädevuste ja ressurssideta neid varjatud kuritegusid ei avastata. Toon ajalises järjestuses välja seitse olulisemat ideed, mis on viidud ellu viimase kümne aasta jooksul õigusriigi tugevdamiseks.

Esiteks, Eesti esimene korruptsioonivastane strateegia “Aus riik” (2004)
Eestis esmakordse korruptsioonivastase strateegia “Aus riik” kiitis Juhan Partsi valitsus heaks 2004. aasta veebruaris. Strateegia sihtideks olid sallimatuse suurendamine korruptsiooni suhtes ning korruptsioonivõimaluste ahendamine. “Aus riik” koosnes 21 meetmest, mis keskendusid nii karistavatele (korruptsioonikuritegude uurimine, kontrolliasutuste tõhusam töö) kui ennetuslikele (teadlikkuse tõstmine, koolitus jm) abinõudele. See tähendas terviklikku lähenemist, seades sihiks kogu avaliku sektori muutmise läbipaistvamaks. Tänaseks on „Aus Riik“ saanud juba kolmanda järje.

Teiseks, kaasaegse prokuratuuri ülesehitamine (2004-2005)
Aastatel 2004-2005 tõsteti IRLi eestvedamisel märgatavalt prokuratuuri eelarvet, viidi läbi prokuratuuri reformi ja loodi sellega alus kaasaegse prokuratuuri ülesehitamiseks. Samal ajal nimetati esmakordselt ametisse korruptsioonikuritegude prokurörid, et keskenduda ainult keeruliste ja varjatud riigivarguste avastamisele.

Nende muudatuste tulemusel hakkas märgatavalt suurenema raskete korruptsioonijuhtumite avastamine (näiteks suured juhtumid tolliametis, liikluspolitseis, nn Rävala kaasus jne). Samuti andsime uue kriminaalmenetluse seadusega prokuratuurile kohustuse juhtida kriminaalmenetlusi, eriti raskete kuritegude uurimisel.

Kolmandaks, Riigikontrollile õiguse andmine omavalitsuste kontrollimiseks (2005)
2005. aastal andsime Riigikontrollile õiguse asuda kontrollima ka kohalikke omavalitsusi. Paljude kriitikute vastuseisu kiuste vastu võetud seaduse rakendamine on toonud hulga omavalitsuste „läbivalgustamist“ ja tegeliku finantskontrolli valdade ning linnade tegevuse üle.

Neljandaks, kuue suurema linna korruptsiooni uurimine KAPO pädevusse (2007)
IRLi ettepanekul anti korruptsiooni uurimine Eesti kuues suurlinnas (kaasa arvatud Tallinn) 2007. a. suvel kaitsepolitsei kui Eesti võimekaima uurimisasutuse pädevusse. See tõi vähem kui aastaga kaasa oluliste raskete korruptsioonijuhtumite avastamise nii Tallinnas, Narvas, Kohtla-Järvel kui Tartus.

Viiendaks, Keskkriminaalpolitsei taastamine ja omavalitsuste korruptsiooni uurimisevõimekuse tõus (2012)
2012. aasta algusest taastati Keskkriminaalpolitsei, mis andis kriminaalpolitseinikele tagasi selge identiteedi ning tõstis motivatsiooni. Raskete kuritegude lahendamise keskne juhtimine ja tööpraktika ühtlustamine on tõstnud uurimisvõimekust.

Loodi keskne korruptsiooniuurimise üksus, mis uurib muuseas korruptsioonijuhtumeid ka enamikes kohalikes omavalitsustes (v.a. kuus suuremat linna). Nende sammudega käis kaasas ka märgatav rahaline tugi kriminaalpolitseile, näiteks on viimase kolme aastaga tõusnud korruptsiooniüksuse politseinike palgad kolmandiku võrra.

Kuuendaks, Kaitsepolitsei tugevdamine ja selle uurimispädevuse laiendamine korruptsiooni uurimiseks (2013)
Peale kuue suurema linna andsime 2011. aastal KAPO pädevusse ka muu korruptsiooni, mis ohustab Eesti majandus-, sise- või välisjulgeolekut: näiteks võimaliku korruptsiooni uurimine riigi osalusega äriühingutes (Eesti Energia, Tallinna Sadam jne) või selle kontsernis, riigi asutatud sihtasutustes, avalik-õiguslikes juriidilistes isikutes jne.

Alates 2013. aastast on riigi julgeolekut ohustava korruptsiooni ärahoidmine ja tõkestamine Kaitsepolitsei ülesandena kirjutatud sõnaselgelt ka julgeolekuasutuste seadusse. KAPO on saanud oma ülesannete täitmiseks ka piisavaid ressursse riigieelarvest.

Ja last, but not least, suurem võimekus konfiskeerida kriminaaltulu (2013)
Viimaste aastatega on mitmekordistunud nende kriminaalasjade arv, milles riik on kriminaalidelt võtnud ära nende teenitud tulu. Igal aastal võetakse kriminaalidelt ära miljonite väärtuses vara. See tähendab, et kriminaalpolitsei ja prokuratuuri teravik on üha enam süsteemselt suunatud kurjategijate peamise motiivi vastu. Võrreldes 2011. aastaga kolmekordselt suurema koosseisuga PPA kriminaaltuluüksus osutab abi ka teistele õiguskaitseasutustele. Selle üksuse politseinike palgad on tõusnud 30% võrra viimase kolme aastaga. 2013. aasta alguses võeti vastu seadusemuudatused, mis suurendavad veelgi kriminaaltulu konfiskeerimise võimalust kurjategijailt ja vähendavad võimalusi kriminaalset tulu kantida või peita.