Juhindudes teiste Euroopa riikide kogemusest (näiteks Saksamaa ja Soome) algatame riigivastaste kuritegude seaduse, mille eesmärgiks on suurendada rahvuslikku julgeolekut. Näeme vajadust muuta rangemaks karistusi mitmete süütegude eest, muuta karistusseadustikku vahedamaks riigivastaste kuritegude määratlemisel ja näha ette rangeid tagajärgi lojaalsusvande murdmisel.

Arvestades riigireetmise ohtlikkust ja sellega seotud kahju peame oluliseks tõsta riigireetmise eest karistuse ülemmäära kuni eluaegse vangistuseni.

IRL-i ettepanekul karmistati 2004 alguses sanktsioone raskete narkokuritegude eest kuni eluaegse vangistuseni ja see on toonud häid tulemusi. On aeg astuda see samm ka riigireetmisega seotud karistustes.

Peame ebamõistlikuks, et anonüümselt massilises korrastuses osalemise eest nähakse ette kuni kaheksa-aastane vangistus, kuid massilise korratuse organiseerijaid (näiteks pronksiöö korraldajaid) saab karistada vaid kuni viieaastase vangistusega.

Karistusmäära organiseerimise eest tuleb tõsta vähemalt kuni kaheksa aastani, samuti tuleb täpsustada massikorratuste organiseerimise mõistet.

Võrreldes teiste riikide seadustega ei kata Eesti karistusseadustik mitmeid riigivastaseid tegusid. Näiteks tuleks Eesti Vabariigi iseseisvuse ja sõltumatuse vastu suunatud vägivaldse tegevuse hulka tuleks arvestada ka vägivallaga ähvardamine.

Kuriteoks tuleks pidada ka politseinike või kaitseväelaste üleskutsumist teenistuskohustuse mittetäitmisele põhiseadusliku korra kahjustamise eesmärgil. Samuti peaks kuriteoks muutuma üleskutse Eesti Vabariigi iseseisvuse lõpetamisele, mida täna käsitletakse lihtsa arvamusavaldusena.

Kuriteona tuleks selgelt määratleda ka see, kui keegi alustab omal algatusel suhteid teiste riikide esindajatega eesmärgil lõpetada või kahjustada Eesti Vabariigi iseseisvust ja sõltumatust.

Ja viimaks, riigil peaks olema võimalus võtta kodakondsus naturaliseeritud isikult või elamisluba välismaalaselt, kes on mõistetud süüdi Eesti Vabariigi või riigivõimu vastaste süütegude eest.

Samuti esitame kaalumiseks ettepaneku võtta mainitud süütegusid toime pannud isikult teatud ajaks valimisõiguse ja ka õiguse pidada avalikku ametit, kui teda on karistatud reaalse vangistusega.