Korralikust Eesti perest pärit Marek sai just 25-aastaseks. Oma lühikesest elust 10 aastat on ta olnud uimastitest sõltuv, viimased viis aastat süstiv narkomaan. Lugematud üledoosid, vargused, võlgade katteks panditud vanemate maja. Äratuskell tema jaoks helises siis, kui kaks sõpra, kelle ta ise tõi uimastite juurde, oma elu süstla otsa ka jätsid. Alles seejärel otsustas ta lõpetada ja on tänaseks aasta aega puhas olnud.
Selline lugu ei ole Eestis erandlik. Sel sajandil on narkootikumide üledoosi surnud üle 1000 inimese, kelle seas on võrreldes teiste riikidega erakordselt palju 15-39-aastaseid noorukeid. Narkosõltuvusest on võimalik tagasi tulla, aga see on ühiskonna jaoks kallis. Eelkõige on selleks vaja toimivat ravi- ja taasühiskonnastamise tugisüsteemi.
Käisin hiljuti uimastivõõrutuse ja ennetusega tutvumas Itaalias, kus on viimase paarikümne aastaga narkosurmade arvu vähendatud rohkem kui kaks korda. Nende kurss on sõltlastele tegevuse leidmine ja ravi - vähemalt pooled sõltlased on suudetud suunata raviprogrammidesse. Meil on see suund paraku siiani mittetulunduslike eraalgatuste kanda.
Üks Itaalia edu peamisi põhjuseid on aga olnud noorte uimastitarvitamise ennetamine võimalikult varases eas ja tihe koostöö lapsevanematega. Samuti on Itaalia riigi üheks suuremaks prioriteediks noorte eemal hoidmine kanepi tarvitamisest ja sellega seonduva tõsise kahju teadvustamine noore aju arengule.
Ka Eestis oleme viimasel ajal keskendunud varasemast rohkem sellele, et vähendada noorte kokkupuudet uimastitega ja nende tarvitamist. Möödunud aastal investeeris siseministeerium ligi pool miljonit eurot mitmesse ennetusprojekti, mis olid suunatud just noortele ja lapsevanematele.
Neist suurim on esmakordne teavitus lapsevanematele, mis kutsub vanemaid üles oma lastega alkoholist, tubakast ja narkootikumidest võimalikult vara rääkima. Kampaania "Lapsevanem, ära maga maha õiget aega" edukust tõestas kasvõi selle pärgamine aasta turundusauhinnaga ja teavituskeskkonna www.tarkvanem.ee populaarsus sotsiaalmeedias.
Lisaks toetasime tõenduspõhise koolikiusamise vastase programmi "KiVa" käivitamist ning eestindame Suurbritanniast pärit spordiprogrammi "Kickz", mille raames korraldatakse koostöös spordiliigade, kohalike omavalitsuste ja politseiga trenne riskiperedest lastele, et pakkuda neile alternatiivi tänavatel hängimisele.
Häid tulemusi saavutame aga erinevate jõudude koostöös. Sellepärast kutsusin 2012. aasta kevadel kokku valitsuse uimastiennetuskomisjoni, kuhu kuuluvad ka haridus-, justiits- ja sotsiaalminister ning möödunud aastal saime valmis uimastitarvitamise vähendamise nn valge raamatuga, kus on lepitud kokku konkreetsed tegevused tulemuste saavutamiseks.
Narkomaaniat saame vähendada vaid mitmete tegevuste koosmõjul - lisaks sõltlaste ravile ja sõltuvuste ennetamisele on tähtis roll uimastikuritegevuse ja narkootikumide kättesaadavuse vähendamisel. Siseministeerium ja politsei keskendusid 2013. aastal enim narkosurmi põhjustava fentanüüli levitajate tabamisele. Selleks viidi läbi mitmeid ulatuslikke politseioperatsioone, mille käigus konfiskeeriti kokku üle kilo fentanüüli. Sellest kogusest saaks toota ligi 40 000 doosi ja narkokurjategijad panna oma taskusse üle 300 000 euro.
Suure koguse fentanüüli turult ära korjamine oli mõjus - see tõi tänaval kaasa dooside kanguse lahjenemise. Kohtuekspertide andmetel oli 2012. aastal keskmine puhta aine sisaldus fentanüüli grammis 6,6%, mullu aga juba 5,3%. Need numbrid peegelduvad ka uimastisurmade vähenemises - kui tunamullu jättis oma elu 170 inimest, siis mullu 120.
Loo alguses mainitud Mareki sõnul sai ta oma sõltuvusest jagu Jumala abiga. Paraku ei saa me ainult Jumalale lootma jääda - vaja on, et appi tuleks ka ühiskond. Selleks on vaja varajast sõltuvuste ennetamist, uimastisõltlaste ravi ja narkootikumide kättesaadavuse vähendamist. Parem koostöö erinevate asutuste vahel tagab nende kolme süsteemi toimimise, et narkoepideemia lõpuks kontrolli alla saada.
