Keskerakonna poliitikud ja äsja ka justiitsminister Anvelt on Eston Kohvri juhtumist ajendatuna spekuleerinud mõttega, et osade kapo operatsioonide läbiviimiseks peaksid andma loa poliitilised ministrid.

See lähenemine on tõsiselt murettekitav ja seda järgmistest aspektidest:

Esiteks, Eestis on seni rangelt hoitud poliitilist ehk strateegilist juhtimistasandit lahus julgeolekuasutuste taktikalisest ja operatiivsest juhtimisest. Strateegilisel tasandil kinnitatakse täna julgeolekuasutuse teabehankekava, mis on küllaldane hoob selleks, et anda ja ka saada sisendeid nn poliitikate kujundamiseks. Otsene sekkumine operatsioonidesse on aga selles valdkonnas juba palju enamat, kui võib kõlada „loa andmine“.

Teiseks toob see kaasa, et vastutus operatsiooni näilise või tegeliku mitteõnnestumise eest viiakse osaliselt poliitilisele tasemel. See võib tegelikkuses viia aga väiksema suutlikkuseni kriitiliste juhtumite lahendamisel, mis vajavad otsustusjulgust ja juhtimispädevust operatiivsel tasandil. Kas tõesti oleks siis mõnede poliitikute arvates see tõesti mõistlik suund?

Ja kolmandaks aetakse tõenäoliselt selliste ideedega mängimisel segi vastuluure- ja luurefunktsioonid. Kapo puhul on tegemist vastuluure- ja kriminaalasutusega, mitte välisluureasutusega, mille huviala on väljaspool Eesti territooriumit. Eston Kohvri puhul oli tegemist kriminaalametniku ja võimaliku salakaubaveo ning korruptsiooni juhtumi uurimisega.

On selge, et paljude õnnestunud ja avalikkuse jaoks pea alatiseks varjule jäävate edukate operatsioonide kõrval on mõned, mida ei pruugi olla või näida õnnestunud. See on tavapärane julgeolekuasutuse tegevus, mis alati sisaldab palju riske ja ka ootamatusi. Minna ühest juhtumist tegema järeldusi, mis tooks sisuliselt kaasa julgeolekuasutuse tegevuse nõrgenemise, ei ole vastutustundlik.