Kellest saab kiirkorras järgmine president: turvaline Nestor, vaikne Luik, igihaljas Lauristin või apoliitiline Madise?
Presidenti ei õnnestunud valida ka valimiskogus ja uute võimalike presidentidena on juba välja käidud hulk nimesid. Alates Jürgen Ligist, kes vapralt on asendama tulnud, kui teda vaja on, kuni Leedo parvlaevadeni, mida ehk saab presidendiks rentida, kui need piisavalt vanad on.
Aga kui tõsisemalt rääkida, siis välja on tõesti juba käia jõutud päris palju nimesid: Jaak Jõerüüt, Jüri Raidla, Jüri Luik, Ülle Madise, Eerik-Niiles Kross, Valdur Mikita, Erki Nool, Priit Sibul, Eiki Nestor, Marju Lauristin ja ka David Vseviov. Kes neist on usutavad kandidaadid?
Jüri Luik (50) on teenekas diplomaat ja poliitik, kes on pidanud nii kaitseministri (korduvalt) kui ka välisministri ametit. Ta on olnud saadik Suurbritannias, suursaadik Beneluxi maade ja NATO juures, aga ka Ameerika Ühendriikides ja Venemaal. Peale selle on ta olnud Eesti esindaja NATO juures ning 2015. aasta augusti algusest juhib ta Rahvusvahelist Kaitseuuringute Keskust. Luige nimi on seoses presidendivalimistega ka varem kõlanud ning mitme kuu vältel oli ta sees ka presidendivalimiste arvamusküsitlustes.
Ülle Madise (41) on jurist, kes on töötanud justiitsministeeriumis avaliku õiguse osakonnas, justiitsministri parlamendinõunikuna, riigikogu põhiseaduskomisjoni nõunikuna, riigikontrollis, valimiskomisjoni liikmena, presidendi õigusnõunikuna ja 2015. aastast Eesti õiguskantslerina. Ses mõttes on ta mõneti sarnane Allar Jõksiga, kes on samuti jurist ja töötas õiguskantslerina 2001.-2008. aastal.
Jüri Raidla (59) on õigusteadlane ja riigitegelane, kellest on samuti võimaliku presidendikandidaadina varem räägitud. Usutavasti võiks tema taha koguneda paljud poliitilised jõud. Raidla on olnud Pärnumaa volikogu esimees, justiitsminister, Põhiseaduse Assamblee ekspertkomisjoni juht ja osalenud seega Eesti põhiseaduse ja mitme teise seaduse koostamisel. 1993. aastal oli ta Eesti Pangaliidu tegevdirektor, samal aastal asutas ta oma advokaadibüroo ja kuue aasta jooksul oli ta ka Eesti advokatuuri juhatuse liige.
Marju Lauristin (76) on Eesti sotsiaalteadlane ja poliitik. Ta on olnud sotsiaalminister ja riigikogu liige. Ta on Tartu ülikooli sotsiaalse kommunikatsiooni emeriitprofessor. 2014. aastal valiti ta ligi 27 000 häälega Euroopa Parlamenti. Möödunud aastal valis Eesti Päevaleht Lauristini Eesti mõjukaimaks poliitikuks, kes on "ühiskondlike protsesside arvamusliider, kelle sõna maksab erakonnas ja ka väljaspool seda". Ta kuulub ka 20. augusti klubisse, mis ühendab neid, kes hääletasid ülemnõukogus Eesti iseseisvuse taastamise poolt. Mais ütles Lauristin paraku, et ta ei kavatse Eesti presidendiks kandideerida.
Eiki Nestor (63), sotsiaaldemokraadist riigikogu esimees, kandideeris presidendiks tänavu riigikogu valimiste esimeses voorus ja kogus seal Mailis Repsi ja Allar Jõksi vastu kandideerides enim ehk 40 häält. Teoreetiliselt saaks ta nüüd riigikogus uuesti kandideerida, kuid eile kinnitas ta, et ta seda teha ei kavatse ja et keegi seni kandideerinuist – peale Nestori ka Mart Helme, Allar Jõks, Marina Kaljurand, Siim Kallas ega Mailis Reps – ei peaks uuesti kandideerima. Uue kandidaadi leidmise vajadust rõhutas ka president Toomas Hendrik Ilves.
Peaminister Taavi Rõivas ütles eile, et ei peaks kohe uusi nimesid välja käima, et erakondades ei tekiks pakutud kandidaatide suhtes emotsioone, kuid presidendivalimiste uue vooruni riigikogus on samas jäänud vaid nädal. Ilmselt oleks üsna kummaline, kui kandidaadid alles oktoobri alguses selguks. Riigikogu koguneb presidenti valima 3. oktoobril. Homme tuleb Eiki Nestori kutsel kokku riigikogu vanematekogu, et olukorda arutada.
