Kellega teie läbi käite?

Lõppenud nädala ajalehtede esikülgi, juhtkirju ja kommentaare täitis kohtunik Merle Partsi tulistamise teema; suur tähelepanu juhtumile on põhjendatud, sest kohtuniku ründamine on alati tõsiseks ohumärgiks.

Kohtunik kehastab õigusriiki. Rünne kohtuniku vastu on ühtlasi rünne õigusriigi ja demokraatliku ühiskonna aluspõhimõtete vastu. Seepärast võttis ajakirjandus algul kohtunikku kaitsva hoiaku. See aga muutus kohe, kui kummalise tulistamise asjaolud selginesid.

34-aastane naiskohtunik varjulisel parkimisplatsil vestlemas endast kuus aastat noorema mehega, kellel on illegaalne laetud relv. Relv võetakse välja ja see läheb kogemata lahti. Tulistaja on töötu, võibolla seotud allilma ja narkoäriga, igatahes väidetavalt kahtlase mainega tüüp. Järgnevad mitmesugused seletused ja spekulatsioonid, viited kohtuniku kirevale eraelule. Ja kohtuniku enese vaikimine selgust tuua võivate asjaolude suhtes.

Tõsi küll, Parts on edastanud teate, et vahejuhtum pole seotud tema ametitööga. Seega pole toimunud otsest rünnet õigusriigi vastu. Kuid nüüd hakkab kohtunik ise kahjustama õigusriigi kuvandit, kus kesksel kohal peaks olema kohtuniku autoriteet ja usaldusväärsus. Toomas Sildam toob "Postimehes" avaldatud kommentaaris esile rea vastuseta küsimusi ja meenutab kohtunike käitumisreegleid. Kohtunik peab olema eeskujuks seaduskuulekuses ja õiguskorra järgimises. Kohtunik Parts on olnud kokkupuutes kriminaalsüüdistust ootava isikuga ning vaikub nende kontaktide iseloomust. Politsei nimetab neid kontakte "ülimalt delikaatseks". See on piisav põhjus, et tõstatada kohtuniku ametis jätkamise küsimus. Ja küllaldane põhjus ka justiitsministrile distsiplinaarjuurdluse algatamiseks.

Linnakohtu esinaine Helve Särgava ootaks enne ametkondliku juurdluse algatamist ära politseilise uurimise tulemused. Särgava ütleb: "Inimest ei saa enne kividega surnuks loopida. Seda jõuab hiljem alati teha." Peab tunnistama, et linnakohtu esinaise sõnad tekitavad vaat et suuremat kõhedust kui kohtunik Partsi riskantsed suhted. Kohtulik uurimine ei ole teatavasti kividega surnuks loopimine, vaid üksnes ja ainult tõe väljaselgitamine. Ja just nimelt tõe varjamine teebki kannatada saanud kohtunikust pigem negatiivse eeskuju kui märtri.

Kui Shvejkilt politseis küsiti, kellega ta läbi käib, siis vastas too: oma virtinaga, teie ausus. Vastas sellepärast nii, et välistada kahtlusi ebasoovitavates suhetes. Ja ka sellepärast, et määratleda oma kuulumine mingisse turvalisse inimrühma. Merle Partsi juhtum tõstatab muuhulgas küsimuse, millisesse sotsiaalsesse kihti kuuluvad tänapäeva Eesti kohtunikud, kellega nemad n.ö. läbi käivad.

Enne Teist maailmasõda oli siin asi üsna selge: kohtunikud olid ühtlasi vaimse eliidi esindajad. Nende lipulaevaks oli muide Riigikohtu esimees Kaarel Parts, kellel on silmapaistvaid teeneid eesti õigusloome ja kultuuri ajaloos. Me ei tea, kas lõppeva nädala skandaali peategelane Merle Parts on oma esimese abikaasa kaudu mingis kauges sidemes tolle legendaarse kohtunikuga. See pole ka oluline. Aga kindlasti on oluline see, et kohtumõistjad kuuluksid riigi haritlaskonna väärikamasse ossa. Selles suunas tuleks kohtunikel liikuda ning vastavalt sellele valida ka partnereid, kellega läbi käia.