Keelepolitsei karistab kirjavigade eest
„Hirmu teretulnud naasmine maailma rahaturgudele!”, „Eesti sportlased jälle kahvatud!”. Need on lausenäited, mille Keeleinspektsioon leidis olevat lubamatu keelekasutusega. Eesti sportlased saavad võistlustel kahvatult v õ i s t e l d a, aga ise on nad ju seejuures näost punased!
Kui tähelepanelik kodanik leiab ajalehest (olgu siis paberil või veebis) mõne kirjavea, võib ta helistada Keeleinspektsiooni. Ja eestlane on endiselt väga keeletundlik rahvas (jumal tänatud). Keeleinspektsiooni kohus on kaebustele reageerida.
Möödunud aasta septembris-augustis toimetasidki juurdlust Eesti Päevaleht Online´i veebiküljel Keeleisnpektsiooni asjatundjad ja said kokku leheküljetäie apsakaid: komad vales kohas, kokku-lahkukirjutamise vead, ühildumis- ja poolitusvead.
Kurb muidugi, ent kas ka riiklikult karistatav? Kas Keeleinspektsioon on nagu sovjeetlik repressiooniaparaat Glavlit või on ehk Urmas Sõõrumaa loonud parkimiskontrolli kõrvale ka keelepolitsei?
EPL Online’i juht Aivar Pau, muidu rahumeelne inimene, paiskas oma väljaandesse programmilise seisukoha: “Teatan täna ametlikult ja avalikult, et Eesti Päevaleht Online vilistab uue nimega Glavliti sellise sisuga ettekirjutustele. Pandagu meid või vangi või saadetagu Muhu saarele asumisele! Meil kehtib jätkuvalt põhiseadus, mis lubab kõigil vabalt levitada informatsiooni sõnas, trükis, pildis või muul viisil. Ja me teeme seda vabalt valitud stiilis ja märgisüsteemis, ka kirillitsas.”
Keeleinspektsiooni direktor Ilmar Tomusk aga leiab: „Meie puhul on tegemist riikliku järelevalvega ja meil on õigus teha kirjakeele osas ettekirjutusi.”
Põhiseaduslik väljendusvabadus tähendab, et kodanikul on õigus valida märgisüsteemi, milles ta ennast väljendab, leiab Päevaleht. Keeleinspektsiooni ettekirjutusega piiratakse ajakirjanduse väljendusvabadust.
Kirjutage oma sõpradega, kuidas paremaks peate, ütleb Keeleinspektsioon, aga ajalehes tuleb järgida kirjakeele norme. Normid on paika pandud värskeimas Õigekeelsussõnaraamatus. Ajaleht on eesti keele ja meele kujunemisel juba papa Jannseni aegadest alates olnud juhtrollis ja rahvas usaldab lehte viimse komani ka tänapäeval, seetõttu ei saa siin lubada mingit „märgisüsteemiga” trikitamist, seletab Keeleinspetsiooni direktor Ilmar Tomusk. “Väljendusvabadus kaitseb küll isiku õigust ideid ja informatsiooni levitada, ent ei anna isikule õigust teha seda kirjakeele normist hälbivas eesti keeles,” ütleb kohtuotsus, mis andis halduskohtus õiguse Keeleinspektsioonile. EPL kaebab otsuse edasi.
Olgu öeldud, et kogu see vaidlus käib ajakirjanike tekstide kohta — kommentaatorite keelelise matsluse vastu ei ole ka inspektsioonil rohtu ega vitsa.
