Kaupo Vipp: peaksime valmistuma võimaluseks, et asjad ei jää nii, nagu nad hetkel on

 (31)
Kaupo Vipp: peaksime valmistuma võimaluseks, et asjad ei jää nii, nagu nad hetkel on
Foto: Delfi lugeja foto

Globaalpohmeluse autori Kaupo Vippi sõnul oleme tagasi liikumas tarbimiskultuurilt kogukondlikku kultuuri.

„Tarbimiskultuuri paradigmaks on jätkuvalt võimalikult rohkem toota, võimalikult rohkem tarbida ja nii, et tarbitust ülejääv visataks võimalikult kiirest ära. See on aga vastuolus planeedi rahvastiku arvu ja ressursside kättesaadavusega, mille tulemusel arvatakse, et 22. sajandi alguses elavate inimeste elatustase on madalam kui 19. sajandi alguses elanud inimestel,“ sõnas Vipp TedXTartul.

Kultuuri kõige laiem tähendus on Vipi sõnul inimeste olemise viis oma keskkonnas. „Kuuleme kogu aeg, et keskkond ja ja majandus on omavahel vastuolus ja nii ongi. Tänapäeva majandusteooriad ei arvestagi tegelike ressurssidega, mida keskkond pakub, vaid on pigem filosoofiline teadus,“ sõnas ta.

Kui meil oleks ühiselt arusaadav teaduslik maailmakäsitlus, siis poleks Vipi sõnul probleemi, sest ressursside kasutust käsitletaks jätkusuutlikult. Praegused teadusteooriad peavad tema hinnangul andma meile aga prognoositavaid tulemusi, mille puhul raadiost kuuleme, kuidas üks ennustus mõne aja pärast muudetakse ja nii pidevalt.

Looduses on tema sõnul seevastu isereguleeruvad protsessid – kui saakloomi on piisavalt, siis kiskjate arv suureneb, kui saakloomade arv väheneb, siis väheneb ka kiskjate arv. „Toimub selline sinusoidne protsess. On ka teine protsess - ühekordne siinus, mis on omane kahele liigile - katseklaasis olevatele pärmiseentele ja inimliigile, kes on ennast keskkonna mõjutustest tehnoloogia abil eemaldanud. Ja inimeste kasvukurss näeb kahtlaselt pärmiseente protsessi sarnane välja, milles peale kiiret kasvu järgneb suletud keskkonnas seente väljasuremine,“ sõnas Vipp.

Üks suuremaid tegureid, mis meie käitumist oma keskkonnas muutus, oli tema sõnul fossiilkütuste kasutuselevõtt, millega on seletatud ka praegust globaalset majanduskasvu. „Asi, mis meid huvitab, on see, kuidas me jätkame peale fossiilkütuste lõppemist. Peaksime üsna loomulikuna võtma seda, et peale fossiilkütuste kasutuselevõttu on meie ümber väga palju fossiilkütustest toodetut. Peale kütuste lõppemist on üsna loomulik, et senine elustandard ei jää püsima ja senised hüved kaovad,“ lisast ta.

Vippi sõnul oli Occupy Wall Street’i üks sõnumeid, et inimestelt oli ära võetud ameerika unelm, aga praeguses poliitilises süsteemis ei saagi tema arvates midagi muuta nii, et tekiks jätkusuutlikud lahendused. Pigem on vastuseks ühiste vaadete alusel ühinenud kogukondlikke gruppidega, kes suudavad toimida kõige erinevamates tingimustes.
Seejuures saab Vippi sõnul meie tegutsemise aluseks saab põhiseadus, mille järgi on eesmärgiks meie rahva keele ja kultuuri säilimine.

On erinevaid mehhanisme, kuida saaks Eestis tulevikus vältida Euroopa Liidu stsenaariume, mida me endale ettegi ei kujutanud. „Oleks keegi 10 aastat tagasi öelnud, et liitume organisatsiooniga, mille liikmeriikides hakkavad toimuma sellised rahutused, nagu nägime Lõuna-Euroopas, oleksime öelnud, et tegemist on ulmefilmiga, mitte reaalse tulevikuga. Ja seejuures on uuringutes tulnud välja, et toidu hinnatõus on seoses nafta hinnatõusuga, mis on viinud ka selliste rahutusteni nagu lähis-idas toimunud Araabia Kevad,“ nentis Vipp.

Riigi tasandil saab tema sõnul selliste rahutuste vältimiseks olla lahenduseks põhisissetuluku sisseseadmine, et ükski inimene ei satuks äärmuslikku vaesusesse. Lokaalselt saaks luua aga kogukondliku süsteemi, mis toimiks üle-eestiliselt kui mesilastaru ja põhineks jätkusuutlikul majandamisel. „Me ei pea praegu millestki loobuma, aga peaksime valmistuma võimaluseks, et asjad ei jää nii, nagu nad hetkel on. Meil hakkavad vaikelt ära kaduma vanaemad, kes teavad mis pidi kartul mulda käib. Kunagine süsteem oli selline, et vanavanemad kasvatasid lapselapsi ja keskmine põlvkond tegeles tööga, mis on jätkusuutliku kogukondliku toimimise aluseks. Seda võiks nimetada meie esivanemate poolt loodud ellujäämisõpetuseks, mida peaksime tulevikus tõsisemalt võtma ja Eesti on selle praktiseerimiseks väga hea koht,“ lõpetas Vipp.

TEDxTartu on maailmakuulsa TED-konverentsisarja formaati järgides korraldatud kohalik üritus, kus jagavad oma olulisi saavutusi, kogemusi ja ideid silmapaistvad esinejad erinevatest eluvaldkondadest.