Kaupo Sirk: Teed on kehvad, sest riigil pole raha

 (126)
Jaanipäeva hommik
Foto on illustratiivneFoto: Andres Putting

Eesti teedevõrk on välja kujunenud sajandite jooksul, kuid viimastel aastakümnetel suurenenud liikluskoormus ajendab esitama küsimusi teedevõrgu kvaliteedi kohta. Paraku ei saa Eesti teedevõrgu rahastamine ka lähitulevikus olema võrreldav Põhjamaadega.

Kas Eesti teedeehitus on tõesti pool sajandit ajast maas ega arvestada suurenenud koormusi? Raske on üheselt vastata. Peame lähtuma riigieelarve võimalustest, meie tegelikust rahvaarvust ning liiklussagedusest. Võrdlused lähiriikidega tulgu alles pärast seda.

Kui siiski võrrelda, võime kinnitada, et lõuna- või idanaabri kõrval on Eesti teedevõrk tervikuna küllalt hästi hoitud. Meie kahjuks räägib võrdlus põhja- ja läänepoolsete lähiriikidega, samas on meil võimalus üle võtta neis riikides ära proovitud säästulahendusi teedevõrgu säilitamiseks. Lihtne näide tuleb Soomest, kus väiksema liiklusega kergkattega teid muudetakse taas kruusateedeks, kuna kruusateed peavad raskeveokite koormusele paremini vastu.

Uue teehoiukava plaanides on remontida 100-150 kilomeetrit suurema liiklussagedusega kruusatee lõike sellises mahus, mis tagaks nende säilimise. Varem odavalt paigaldatud kergkatted juba lagunevad, kuid erinevalt Soomest, kus kergkattega teid tagasi kruusateedeks muudetakse, plaanime meie selliseid teid remontida.

Kokkuvõttes võime aja jooksul kasvanud liikluskoormusele jalgujäämist tunnistada vanemate teelõikude puhul. Uute ja veel ehitamisel olevate objektide puhul see kindlasti nii ei ole.

Seotud lood:

Kolmveerand eelarvest remondiks ja hooldetöödeks

Maanteeameti peamine eesmärk on säilitada riigimaanteede võrgustik, tagada mõistliku tasemega teehooldus ning muuta olemasolev 16 469 kilomeetri pikkune teedevõrk ohutamaks. Selle kõige jaoks on vaja raha ja see sõltub kütuseaktsiisi laekumisest, mida omakorda mõjutab rahvaarv ning majanduse olukord tervikuna.

Et teed säiliks, peab lisaks hooldusele ja remondile paranema ka kandevõime. Riigimaanteel remonditakse aastas 2300 kilomeetrit teid. See tähendab, et asfaldiga kaetud teede kõige ülemine ehk kulumiskiht saab remondi keskmiselt iga 7 aasta järel. Kui nii jätkame, vähendame aastaks 2020 poole võrra talvistest külmumis- ja sulamistsüklitest tekkivaid probleeme.

Asfaltteede puhul on peamine remontimise viis pindamine. Kuigi see tekitab liiklejale teatavaid ebamugavusi, on just pindamine taganud selle, et Eesti riigimaanteede olukord on naaberriikidega võrreldes suhteliselt hea. Kuna Eesti ettevõtetel on sel alal palju kogemusi, on seda lähenemist ka eksporditud. Eks raha ole igal pool vähe ja vanad toimivad tehnoloogiad tõusevadki taas au sisse.

Kuidas ehitada tugevamaid teid?

Teehoiukavas aastateks 2014-2020 on uute teede ehitamiseks määratud ligi veerand selleks ajaks antavast rahast. Suurem osa sellest rahast kulub Euroopa transpordivõrgustikku (TEN-T) kuuluvate põhimaanteede ehitamiseks – ideaalis igal aastal 15-20 kilomeetrit teid koos liiklussõlmedega.

Et need Euroopa transpordivõrgustikku kuuluvad teed oleksid sama kvaliteetsed nagu Euroopas, projekteeritakse need uute nõuete alusel. Nõudeid koostades soovime, et tee katendi konstruktsioon (dreenkiht, killustik ja 1-4 kihti asfalti) peaks vastu 20 aastat ehk sama kaua nagu Rootsis.

Loomulikult tuleb selle tagamiseks õigel ajal taastada kulumiskiht ja hoida ilmastiku mõjud eemal asfaldi alumistest kihtidest. Seetõttu ei ole pääsu kraavidest, mis tee alusest vee ära juhivad ning tagavad selle, et tee alus talvel külma tõttu kerkima ei hakka.

Lisaks kraavidele ja kulumiskihi taastamisele mõjutab asfalti ka bituumeni kvaliteet, asfaltbetoonsegude koostis ja selle paigaldamine. Nende asjade jälgimiseks kavatseme Rootsi ja Norra eeskujul kasutusele võtta infrapunakaameratel põhinevad kontrollseadmeid, mis aitavad tuvastada jahtunud asfaldisegu selle laotamise ajal. See on oluline, sest jahtunud kohad ei tihene ning võivad hiljem murenema hakata. See omakorda tekitab aga auke. Sügisel tehtavate teetööde ajal tuleb aga asfaldisegu jahtumist tihti ette.

Et asfalt peaks vastu ka kõige suurematel teedel, kus liiklussagedus ületab 12 000 auto piiri ööpäevas, kasutatakse kvaliteetsemat polümeermodifitseeritud (SBS) bituumenit.

Kuhu kaob kvaliteet?

Mitmed tänased probleemid Eesti teedel on tingitud aasta(kümnete) jooksul tehtud töödest, mille kvaliteeti mõjutasid toonased võimalused. Nendele muredele lahenduse leidmine on võimalik ainult läbi teadus- ja arendustegevuse ning seda teed Maanteeamet koos oma partneritega ka läheb.