Katrin Saks: Pensionid sündimust ei suurenda
Mina jälle ei usu emana ja vanaemana mitte kuidagi, et seda otsust mõjutaks kunagi kauges tulevikus terendav emapension, mida IRL propageerib.
Minu usku toetab ka teadus. Tartu Ülikooli teadlaste sündimustegureid käsitlev uuring näitas, et valdavalt peetakse Eestis normiks kahelapselist perekonda. Kahte last soovisid vastajad ka iseendale kõige sagedamini. Nii on see olnud juba pikka aega. Ja kuigi televiisoris kinnitavad uhkusest pakatavad noored emad ikka seda, kuidas lapsed sünnivad armastusest ja raha pole oluline, näitavad emotsioonivabamad küsitlused, et endiselt on lapsega seotud otsustes olulisel kohal majanduslikud tegurid.
Tõsiasi on ka see, et viimase kümne aasta jooksul on ühiskonnas sotsiaalsed sidemed nõrgenenud, mis argiselt lahtiseletatuna tähendab, et vanaemadest-vanaisadest on järjest vähem tolku. Täna usuvad 20-40aastased inimesed märksa harvem, et nad võiksid saada oma lähikonnast majanduslikku või siis lastehoiu abi.
Liigagi sageli tunnetavad vanemad, et raskustesse sattudes pole neil lapse kasvatamisel mitte kelleltki tuge loota. Kahjuks pole just suurematel peredel tõhusat tugivõrgustikku, pigem vastupidi. Kahe ja enama lapsega pered saavad teistest peredest vähem loota oma vanemate rahalisele toele või abile laste hoidmisel.
Uuring näitas, et igal kolmandal lastega perel on kodulaen, kahe- ja enama lapsega perede puhul on see protsent koguni 43 juures. Inimeste hirm võimalike majandusraskuste ees lükkab paratamatult edasi ka otsust saada lapsi – 42 protsenti tõi lapse saamise edasilükkamise põhjuseks suure laenukoormuse ning 37 protsenti tunnistas majanduslikku ebakindlust.
Taoline pilt valitses aastal 2008, enne seda, kui kriis ja suur tööpuudus Eestisse pärale jõudsid. Praeguse olukorra kohta saame andmeid alles mõnest järgmisest uuringust, aga ei pea olema selgeltnägija, et ennustada nende numbrite kasvu.
Kui esimese lapse sünniks ehk piisab suurest armastusest, siis järgmiste puhul hakkab olulist rolli määrama vanemate varasem kogemus. Oma mõju on nii magamata öödel, murel lastaiajärjekorra pärast või ka hirmul, et lapsele ei suudeta pakkuda arenguks vajalikku. Loomulikult on oluliseks teguriks ka lapsest kogetud rõõm, kuid millegipärast teevad paljud pered edasise valiku hoopiski lemmiklooma kasuks.
Sestap ongi oluline aidata peresid just siis, kui kulud lapsele on kõige suuremad, toetada peresid ajal, kui lapsed kasvavad ja mitte osutada kaugele pensionieale. Sotsiaaldemokraadid tahavad suurendada lastetoetusi ning kindlustada kõik soovijad lasteaiakohaga. Senine sündidele keskendunud poliitika peab laienema kogu lapse kasvamise perioodile.
Ene Ergma väitis oma artiklis muu hulgas sedagi, et sotsid ei toetanud emapalga ideed. Sotsiaaldemokraadid olid esimesed, kes emapalga idee avalikult välja käisid. Aga meie ei pakkunud seda kujul, kus lapse kasvatamise töö eest makstakse emadele kordades erinevat palka. Täna moodustub vanemahüvitisteks makstav summa juba suurema osa kõigist peretoetustest.
Me arvame jätkuvalt, et seda korda tuleks muuta ja raha efektiivsemalt kasutada. Ja veel üks asi ei meeldi mulle IRLi emapensioni idees. Tõesti, beebieas on ema roll paratamatult suurem, aga miks me peaksime toetama suhtumist, et lapse kasvatamine on ainult ema töö, mille eest peab talle lisapensioni maksma. Kuigi on teada, et naised tegelevad lastega rohkem, siis riiklikud meetmed peaksid olema suunatud hoopis sellele, et mehed võtaksid lapse kasvatamisest rohkem osa. On tore, et noored isad järjest rohkem pühenduvad oma lastele. Miks siis emapension?
