Lastel ei olevat piisavalt ruumi istuda, astuda, süüa ja magada. Tegelikult ei käi kõik lapsed kunagi kohal. Kaldun arvama, et täituvus on 50-75 protsenti.

Suurepärane! Lisaks augulistele linnatänavatele, millest hullemaid leidub vaid Balkani poolsaare kõige vaesemates külades, võivad lapsevanemad nüüd lapsehoiuteenusest suu puhtaks pühkida.

Samal ajal, kui linnavalitsus veeretab vastutuse riigi kaela ja vastupidi, on lapsevanemad oma murega üksi. Uskumatu, et otsus, mis mõjutab väga reaalselt tuhandete inimeste toimetulekut, tehti nii mängleva kergusega. Lapsevanematele ei pakuta vähimaidki alternatiive.

Küsin lihtsa küsimuse: millised on nende lastevanemate valikuvõimalused?

Skeem 1. Üks vanematest jääb koduseks ning lõigatakse ära pool pere sissetulekust. See ei tule kõne alla vähemalt nende perede puhul, kellel on kodulaen. Enamik peredest ei saa seda endale lubada.

Skeem 2. Laps pannakse eralasteaeda (ka need pole kummist) või palgatakse lapsehoidja. Maksumuse suurusjärk 5000-7000 krooni. Enamikele perekondadele on selline lahendus liiga kulukas.

Skeem 3. Lapsehoiuks kasutatakse vanavanemaid. Nemad aga käivad ju tihti ise tööl või elavad teises linnas. Pealegi pole neil mingit kohustust oma lapselaste hoidmiseks sisuliselt tasuta päevatööle asuda. See on lahendus kaduvväikesele osale "mureperedest".

Kokkuvõtteks - lapsevanemaid on petetud. Nad on pandud väga keerulisse olukorda. Kas võtab lahke linnavalitsus mudilased ehk enda sooja tuppa? Ma kardan, et ei võta, sest sealgi ei ole täidetud tervisekaitsenõudeid.

Olenemata sellest, kes lõpuks süüdi on, rikub Tallinna linnavalitsus seadust, mille järgi ta peab korraldama lapse alushariduse andmise. Nii ei jää lapsevanematel ilmselt muud üle, kui linn kohtusse kaevata. Millal aga saabub toimiv lahendus lastevanemate jaoks, on iseasi.

Minus ja ilmselt paljudes teistes linnakodanikes tekitab selline olukord aga põlgust, viha ja nõutust. Ma ei taha enam siia uusi ilmakodanikke sünnitada.