Kätlyn Koritski: "Jah" keemilisele kastreerimisele

Ükskõik, mis nurga pealt pedofiiliat vaadelda, ei ole seda mingilgi moel võimalik aktsepteerida ega sallida. Ainuüksi sellise ebavõrdse ja kuritahtliku suhte, või kui täpne olla, ühe inimese haige iha rahuldamise kaitsetu olendiga, peale mõtlemine ajab südame pahaks.

Kindlasti pole ma ainuke, kes nii tunneb. Kahjuks on aga eestlane tihtipeale tuim ja ükskõikne. Pedofiiliaskandaalid ununevad kiiresti.

Pedofiil saab naeruväärse karistuse, vahetab nime ja naaseb ühiskonda, nagu teeb seda nädala aja pärast Toomas Meola, üldsusele tuntud kui Toomas H. Liiv. Loomulikult ei saa üksikisik teha muud, kui kaitsta omaenda ja heal juhul sõprade-tuttavate lapsi.

Ometi oleks võimalik ühiskondlikult sallimatust väljendada seaduste kaudu. Pärast läinudnädalast muudatust näeb karistusseadustik alaealise vägistamise eest ette kuni kümneaastase vabadusekaotuse. Sugulise kire rahuldamise eest vägivalda kasutades karistatakse kuni viieaastase vangistusega. Kui aga arvestada, kui tihti kohaldatakse madalamaid karistusi ja ennetähtaegset vabastamist, pääsevad pedofiilid kergelt.

Süüdimõistetud lapseahistajaid peaks ootama sootuks karmim karistus - keemiline kastreerimine. Kui Eestis praegu arutatakse selle karistuse kasutamist ainult karistatava nõusolekul, siis tegelikult peaks kaaluma keemilist kastreerimist tahtevastaselt - vähemalt korduvalt pedofiilialt tabatute puhul.

Mis aga kõige tähtsam - head inimesed, hoidke ja kaitske oma lapsi! Pöörake tähelepanu ka sellele, mis toimub teiste lastega. Kahtluste korral pöörduge alati politseisse!