“Finalistid valiti välja isiklike omaduste ja tuntuse järgi,” ütleb seriaali produtsent Kaupo Karelson napilt. Ta ei taha nimetada, kes olid need viis tuntud inimest, kes üheksa prominendi seast välja valiti ning Malaisiasse Eestit esindama saadeti. Karelson ei taha isegi seda öelda, kas džunglis lätlaste-leedulaste vastu astujad pidid eelnevalt mingid kehalised katsed läbima. Mees lausub vaid, et “spordivõistlusi” osalejatele ei korraldatud., kirjutab SL Õhtuleht. TV3 pressiesindaja Annely Adermann põhjendab finalistide valikut järgnevalt: “Valisime saatesse sellised inimesed, kes oleksid põnevad ja atraktiivsed ning kelle iseloom võimaldaks intriigide tekkimist.”

Kõik džunglistaarid kinnitavad SL Õhtulehele nagu ühest suust, et neid seob leping, mis ei luba neil saate kohta sõnagi öelda.

Näitlejatar Eve Kivi, kes kuulu järgi olevat tänu heale vene keele oskusele Malaisias lätlaste-leedulastega palju suhelnud, ütleb, et ei saa isegi seda öelda, kas ta ise džunglis käis. Rääkimata teistest finalistidest.

Lauljatar Kadi Toom soovitab sügisel seriaali vaadata — siis saavat selgus majja. Toom ei söanda midagi kosta isegi vaikimislepingu kohta: “See on niivõrd salastatud, et ma ei hakka riskima.”

Väidetavalt peavad osalejad lepingu järgi kõigest seriaali puudutavast vaikima niikaua, kui see ekraanile jõuab. Mõnest asjast ei tohi nad aga pärast sedagi rääkida.

Adermann väidab, et ei tea lepingut täpselt, kuid arvab, et vaikimiskeelu rikkuja võib suure trahvi saada. Ka Karelson jätab lepingusätted lahti rääkimata.

Laulja Erich Krieger ütleb ainult salapäraselt, et ei või iial teada, kes kusagil oli. Kirjanik Kati Murutar imestab, kust on pärit teave, nagu oleks tema üks finalist.

Samas ei lükka ta seda väidet ka ümber ja on nõus rääkima oma üleelamistest. “See vastas täpselt sellele, mida oleme näinud Tarzani filmides,” kirjeldab Murutar.

Tema sõnul polnud kauge reis kurnav niivõrd füüsiliselt, vaid pigem psüühiliselt: “Mina olen Eestis selline mutt, kellel on kari lapsi ja majapidamine. See, kui mind püütakse kuidagi ümber teha, mõjub raskelt. Mul oli tunne, et Malaisia Kati ei ole päris see, kes on Eesti Kati.”

Murutari sõnul mõjus see raskelt ka teistele Eesti finalistidele. “Kui mina ja nemad on kodus suhteliselt tegijad, siis seal sa oled mitte keegi. Ükski ahv ega madu ei tea, kui kõva tegija sa Eestis oled.”

Džungli loodusolud Murutari ei kohutanud. “Kui oleksin linnainimene nagu teised võistlejad, oleksin ma tunduvalt ehmunum olnud. Mina elan ju maal ja olen harjunud, et kogu aeg võib millegi otsa astuda. Juba lapsepõlvest on teada, et kui kuskil midagi lookleb, siis tuleb seisma jääda ja rahulikult oodata, kuni ta ära on loogelnud.”

Murutari ei painanud Malaisias ka koduigatsus. Kuna eestlasi hoiti eraldi, igatses ta pigem teiste eestlaste järele. Murutari sõnul oli läbisaamine teiste eestlastega hea ning üksteist taga ei räägitud. Erinevalt lätlastest ning leedulastest, kes eestlasi agaralt siunasid. “Meie püüdsime oma sõnu kontrollida ning teiste kohta mitte halvasti öelda,” kinnitab Murutar.

Lisades, et ootab õudusega, millal sari eetrisse jõuab — siis saab ta lugeda, kuidas naaberrahvad väljendavad eestlaste suhtes teenimatut põlgust. Kirjanik kahetseb ka, et lõunanaabrid juba oma ajalehtedes eestlasi maha teevad: “Nad räägivad asju inimeste kohta, keda nad isegi ei tunne.”

Näitleja Tõnu Kargi juhitav seriaal algab septembris finalistide tutvustusega.