Katariina kolledž kolm aastat pärast vaidlusi
See, et kolledž sai kolm aastat tagasi nime Kadrioru järgi, et talle otsiti omaette majagi Peeter I rajatud pargi veerel, sünnitas avalikkuses toona omamoodi kirgede tormi. Ühed leidsid, et uus venekeelne kõrgkool on märk jätkuvast segregatsioonist Eesti hariduselus, kuna me loome lasteaedadest alates oma eri rahvusest kodanikele paralleelmaailmu, lausa õpetame neid omavahel mitte suhtlema. Eestlast riigikeeles kõnetamata jäävad nad alatiseks väljapoole Eesti ühiskonda. Teised toonitasid, et kuna venelased pole Eestis keskkooli lõpetades eesti keelt senini kätte saanud, peame pakkuma neile võrdset võimalust ülikoolis õppida.
Lõpetanud on kolm üliõpilast
Toonased tuhinad paneb mõneti paika see, et esimese kolme aastaga lõpetas kakskeelse kolledži kolm üliõpilast, 23 otsustas samas jätkata neljandal ehk lisa-aastal. Pooltel ehk veel 26 tudengil jäi kõrgkoolis käimine esialgu pooleli. Kolledži kolm lõpetanut olid kohalike venekeelsete gümnaasiumide vilistlased, eesti keele C1-tasemel (vähemaga lõpetada ei saa) omandasid nad kolledžis, kahel tüdrukul on teine töökeel inglise, ühel hispaania keel. Viimane täiendab end praegu Hispaanias, tuleb aasta pärast Tallinna magistrantuuri, teised tahavad õppida ajakirjandust, ajakirjaniku-tõlkija eriala avati Tallinna ülikoolis veel enne, kui Katariina kolledž 2008. aastal loodi.
Õpingute eest Katariina kolledžis maksavad kõik omast taskust, vanas rahas 15 000 krooni semestri eest. Ka see võib olla üks asjaolu, miks 23 Katariinas alustanut jäid õppima veel neljandaks aastaks. Selle aasta eest ei tule enam maksta. „Loomulik kadu” – 26 õppurit – on mitmeti seletatav. Kaheksa neist oli vahepeal akadeemilisel puhkusel ja on nüüd arvel madalamatel kursustel, kümme tudengit eksmatrikuleeriti, sest raha ei olnud, eestikeelne tugiõpe käis üle jõu.
Sissejuhatavad ained on vene keeles
Kakskeelses Katariinas loetakse esimesel kursusel sissejuhatavaid aineid siiski vene keeles, aga kõikide sisseastunute eesti keele tase on kohe alguses testitud ja paralleelselt õpivad nad ka ainealast eesti keelt. Teisest aastast kohandub keeleõpetus moodulitega, mida tudengid on endale humanitaar- või sotsiaalteadustest valinud. Õpetamine jätkub mitut moodi. Kui õppejõud on kakskeelne, õpetabki ta kahes keeles korraga. Neid inimesi olevat vähe. Kauniks näiteks toob Mironov siin külalislektori, meie venelannast suursaadiku USA-s Marina Kaljuranna. On veel variant, et õppejõud on pelgalt venekeelne, aga soovitab auditooriumile eestikeelset kirjandust, mis on õppureile kohustuslik, sest eksam tuleb anda eesti keeles.
Kokkuvõtlikult ütleb kakskeelse kolledži direktor esimese kolme aasta kohta, et päris umbkeelsena ei ole keegi õppima tulnud, passiivne eesti keele oskus on kõigil olnud, aga kirjalikult ei suuda enamik end alguses korralikult väljendada. Kolme aastaga peab jõudma läbida vähemalt 75% õppekavast, muidu neljandaks aastaks jääda ei saa. Ja milleks seda neljandat siis eelkõige kulutada? On kolm asja, mille omandamiseta Katariinas bakalaureuseks ei saa. Need on eesti keel, võõrkeel ja informaatika.
Eesti eliidist väheke uutmoodi
Kolledži direktor, filosoofiadoktor vene filoloogia alal Dimitri Mironov ütleb oma kooli tulevikust rääkides, et küllap lõpeb tugiõpe venelastele Tallinna ülikoolis ehk eesti keele õpetamine kohalikule tudengile kohalikus kõrgkoolis varsti ära ja kolledž keskendub rahvusvahelistumise raames ingliskeelsetele õppekavadele. TLÜ magistrantuuris on selliseid juba üheksa. Oli neid Katariinasid siis üldse vaja või mis võiks jätkuvalt olla eraldi kolledži kõrgem eesmärk? Kooli loomise juures energiliselt tegutsenud endine riigikogulane Sergei Ivanov ütles neli aastat tagasi Õpetajate Lehele, et tema meelest paneks kolledž aluse siinsele Eesti-kesksele venekeelsele eliidile. Mironov on nõus, et sellest on senini puudus, et venelastel ei ole senini tõsiseltvõetavaid eestkõnelejaid, kelle jutust terve Eesti huvituks, ja et selle nimel tasub kindlasti edasi tegutseda. Ta usub, et siinsed venelased, muist juba Eesti vabariigis sündinud, ei ole veel oma emamaast, oma juurtest niivõrd kaugenenud, et neist ei võiks enam saada vene keele ja kultuuri kandjaid siinmaal. Niisiis elab unistus uuest multikultuursest Eestist vähemalt Katariina kolledžis veel edasi.
