Eks meil ole selliste majade saatus samasugune. Tühjaks jäänud korterite osas tekib vist lai tööpõld maffia jaoks – need saab välja „üürida“. Nimelt on meil Eestis näited, et kui keegi tühjalt seisva korteri omavoliliselt hõivab, siis omanik politseilt abi ei saa ning peab korteri tagasisaamiseks kohtusse pöörduma. See võtab aega. Nii kaua saab hõivaja kenasti elada korteris, mille üüri- ja soojaarved maksab kinni pank. Ainult elektri ja vee eest tuleb tasuda, sest muidu keeratakse need kinni.

Kas kinnisvara hinnalangus on läbi ning nüüd hakkab tõus?

Minu arust see küll nii minna ei saa, sest tõusuks peaksid olema mingid põhjused. Üks põhjus võiks olla välismaised kinnisvaraostjad, aga miks nad peaksid seda tegema. Kes oleksid need, kes tahaksid tulla Eestisse elama või näeksid võimalust siinse kinnisvaraga spekuleerimiseks?

Hästi ei kujuta ette. Hinnalanguseks on aga põhjuseid küll. Suur tööpuudus teeb kõiki vaesemaks. Järjest hakkab suurenema inimeste hulk, kellel lõpeb töötukindlustuselt saadav hüvitis ja nii läheb tööpuuduse probleem eriti teravaks. Töötuse suurenemine vähendab kaubanduse ja sellega kogu majanduse käivet ja kasumit. Riik peab investeeringute asemel suunama raha sotsiaaltoetusteks ja inimesed peavad sissetulekud suunama hätta jäänud sugulaste ja sõprade toetamiseks. Nii on kinnisvara soetamine sellisel ajal nii riigil kui elanikel viimasel kohal olev valik.

Eestis väheneb elanike arv ja see kestab kindlalt aastakümneid. Olukord, kus surmade arv on suurem kui sündide arv, tähendab, et elamispinda vabaneb rohkem kui on uusi soovijaid.

Jah, võib-olla tõesti soovivad noored endale suuremat elamispind, kuid rahalised võimalused panevad piirid. Rahvastiku arvu kahanemisega kaasneb ka vanuselise struktuuri muutus. See paneb tööealistele suurema koormuse – neilt tahab riik järjest suuremat osa nende palgast maksude näol, et riigi ülesanetega hakkama saada ning ka pensionäridest vanemate toetamine nõuab rohkem kulu. Nii muutub tööealiste inimeste rahakott kinnisvara soetamise tarbeks õhemaks.

Tallinnas hakkab järjest enam kinnisvara hindadele avaldama survet ka pensionäride soov müüa oma korter ning osta kusagil väiksemas linnas oluliselt odavam eluase, et saadud hinnavahega ebepiisavale pensionile tuge saada.

Eks Tallinnast kujunebki kinnisvara hinna mõttes kõige keerulisem paik. Kui üle Eesti hakkavad inimesed siia kolima, siis hinnad ei lange, aga langevad järsult mujal eestis. Kui aga ka Tallinnas toimub ühtlane elanike arvu langus, siis peaksid ka kinnisvara hinnad jääma madalaks.

Kui praegu räägitakse ehitushinnast 17 000 kr/m2,  siis buumiaegsest ajast räägiti ka sellest, et kortermajade puhul oli ruutmeetri ehitushinnaks vaid 10 000 krooni.

Selle valgusel on minu arvates praegune Tallinna keskmine ruutmeetri hind 20 000 krooni liiga kallis ja peaks mõne aasta jooksul stabiliseeruma tasemele, mis on väiksem kui uue ehituse ruutmeetri hind - ehk nii 13–15 000 krooni.

On selge, et väiksem rahahulk suudab ka väiksemat arvu kinnisvara ülal pidada. Olgu see siis riigi, era- või ärikinnisvara.