Kas väike gümnaasium annab kehva hariduse?
Igast gümnaasiumist hea haridus – nii kõlab gümnaasiumivõrgu korrastamise lähtealuste juhtmõte. Nagu lähtealustes kirjas, on gümnaasiumivõrgu ümberkorraldamise kolm kõige tähtsamat eesmärki õppe kõrge kvaliteet, selle võrdne kättesaadavus piirkonniti ja süsteemi tõhusus. „Selles, kui hea on hea, kui kauge on lähedane ja millisest hetkest hakkab peale raiskamine, peaksimegi kokku leppima, sest absoluutset tõde selle kohta pole,” mööndakse samas.
Vahed eksamitulemustes
Eestis peavad olema ainult tugevad gümnaasiumid, on ministeeriumi seisukoht. Nagu lähtealustes kirjas, tähendab tugev gümnaasium, et seal on „õpilastel võimalus leida edasise haridusteega seotud huvi- ja võimetekohane õppevaldkond, võimalus valida mitme omavahel selgelt eristuva õppesuuna ja erinevate valikainete vahel; kvalifitseeritud õpetajaskond, kel on võimalus töötada täiskoormusega soodsas arengukeskkonnas; kaasaegne õpikeskkond”. Rehkenduste kohaselt peaks kõigi nende tingimuste täitmiseks olema gümnaasiumiastmes vähemalt kolm paralleelklassi ehk arvestuslikult 252 õpilast, suuremates linnades vähemalt viis paralleeli ehk arvestuslikult 540 õpilast.
HTM-i üldharidusosakonna juhataja Irene Käosaar toob välja gümnaasiumide riigieksamite keskmised hinded: „Võrreldes koolide riigieksamite keskmisi hindeid aastatel 2006–2009, näeme tendentsi, et mida väiksem on gümnaasiumi õpilaste arv, seda kehvem on riigieksamite keskmine tulemus. Riigieksamite keskmine tulemus kõigi Eesti koolide lõikes on antud ajavahemikul 59,7, kuid alla 63 õpilasega koolides on see näiteks 56,21.” Mida suuremaks läheb õpilaste arv koolis, seda kõrgemale tõuseb ka riigieksamite keskmine hinne: 63–108 õpilasega gümnaasiumis – 58,94; 108–216 õpilasega gümnaasiumis – 60,02; 216–324 õpilasega gümnaasiumis – 64,38; üle 324 õpilasega gümnaasium – 66,73.
„Kõige väiksemate ja kõige suuremate koolide riigieksamite keskmine tulemus erineb üle kümne punkti, mis on märkimisväärne vahe,” juhib Käosaar tähelepanu arvudele.
Koolijuhid pole nõus
Koolidirektorid ei taha aga kuidagi nõustuda väitega, nagu oleks gümnaasiumis jagatava hariduse kvaliteet ja riigieksamiteks ettevalmistuse tase seotud kooli suurusega.
„Võiks isegi öelda, et selline arvamus on õpetajate tööd solvav,” leiab Vastseliina gümnaasiumi direktor Neeme Lumi. „Lähtudes oma kooli kogemusest, ei saa kuidagi nõustuda seisukohaga, nagu ei annaks väikesed gümnaasiumid sama kvaliteetset haridust kui suured. Meie õpetajad on alati teinud täiendavat tööd, et õpilasi riigieksamiteks ette valmistada. Õpilased on riigieksameid valinud väga erinevate ainete vahel otsustades. Seega pole põhjust väita, justkui valmistaksid väikesed koolid õpilasi ette vaid üksikutes ainetes, nendes, kus on tugev aineõpetaja.”
Ene Savi, Tarvastu gümnaasiumi direktor: „Ma ei ole nõus väitega, et väikesed koolid pole võimelised kvaliteetset haridust andma. Eksamite tulemused sõltuvad väga palju õpilase järjepidevast tööst ja suhtumisest ning soovist saada korralik tulemus.
Õpetajad teevad oma tööd võrdselt hästi nii väikeses kui ka suures koolis. Ükski õpetaja ei suhtu eksami ettevalmistusse ükskõikselt: käiakse eksamitega seotud kursustel, tehakse proovieksameid, analüüsitakse tulemusi.
Kui üheksanda klassi õpilasele anda valida, millist eriala ta tahab õppida, peab ta tõdema, et väga palju on valikuvariante pärast keskhariduse omandamist ning äärmiselt vähe pärast põhihariduse omandamist.
Minu jaoks jääb õhku küsimus, kus saab omandada keskhariduse, et minna selle baasil kutset õppima. Kui koole pannakse ritta kõrgkoolidesse saamise järgi, siis võrdleme jälle võrreldamatut. Ei ole ju teada, kui paljud õpilased üldse tahtsid kõrgkooli astuda, aastate lõikes on nende arv erinev.“
Kas riik tuleb toime oma riigieksamiga?
Margus Veri, Pärnu Ülejõe gümnaasiumi direktor: „Kvaliteetse hariduse omandamise kaks peamist eeldust on professionaalne õpetaja ja motiveeritud õpilane. Oluline roll on ka õpilase (majanduslikult, sotsiaalselt) turvalisel kodul. Kooli suurus ei määra hariduse kvaliteeti.
Väikesed koolid suudavad kindlasti õpilasi riigieksamiteks hästi ette valmistada, kui koolis töötavad professionaalsed õpetajad ja õpilased on edule orienteeritud. Praegune statistika, et väikesed koolid ei suuda kvaliteetset haridust pakkuda, tuleneb tõsiasjadest, et puudub õpetajate turg – õpetajaamet ei ole piisavalt väärtustatud – ning et gümnaasiumis õpivad õpilased, kelle võimetest ei piisa gümnaasiumi õppekava edukaks läbimiseks, aga kellel puudub alternatiiv õppida kutsehariduskoolis (kaugus kodust, majanduslik olukord vms).
Jah, paraku on koolides ka õpetajaid, kes ei saa pikast töökogemusest hoolimata ise riigieksami ülesannete lahendamisega hakkama ja sellisel juhul on tõenäolised ka õpilase mitteküllaldane ettevalmistus ja madalad punktid.
Loodan, et valitsus suudab oma „riigieksami”, milleks on õpetaja elukutse väärtustamine, edukalt ja õigeaegselt sooritada.“
Täispikkuses artiklit loe Õpetajate Lehest
