Kas tuumafoobia on üle paisutatud?

 (12)
Kas tuumafoobia on üle paisutatud?
AP/Scanpix

Märtsi keskel toimunud Jaapani maavärin, tsunami ja tuumakatastroof on muutnud kogu maailma ettevaatlikuks. Vahest ehk liiga ettevaatlikuks?

Kindlasti on tuumakatastroof jube ning toob endaga kaasa suure ning eluohtliku reostuse, mis ähvardab nii inimesi, loomi kui ka taimi. Kogu ökosüsteem võib sellest haaratud saada.

Angela Merkeli otsus peatada ajutiselt töö seitsmes tuumaelektrijaamas, on vallandanud pahameelt kogu Saksamaal. Kuid ka mujal Euroopas on tuumaenergia kogunud kriitikat. Näib nagu seostuks inimestel tuumajaamadega ainult üks idee: ükskord lendab see õhku naguni!

Maailma energiavajadused kasvavad pidevalt. Urbaniseerumine on tinginud üha suurema tarbimise ning seda energiavajadust on vaja kuidagi ära rahuldada. Kui inimesed kardavad tuumaenergiat, siis tarbigu vähem.

1986. aasta Tšernobõli tuumareostus levis pea üle kogu Euroopa. Kuid see oli 25 aastat tagasi ning Nõukogude Liidu lõpuaastatel, kus valitses majanduslik allakäik.

Tark õpib teiste õnnetustest ning vaatab igaks juhuks üle ka oma tuumajaama. Jaapani tuumajaam ei olnud loodud vastu pidama nii tugevale maavärinale nagu 8,9 magnituuti oli. Ükski tuumajaam ei ole.

Tuumaprobleem Jaapanis on kergitanud nafta ja naturaalse gaasi hinda – ressursid, mille tekkimiseks maapõues kulus miljoneid aastaid. Tuumaenergia on ainuke vahend, mis suudaks täita inimkonna üha kasvavaid energiavajadusi.

Roheline energia? Kindlasti on see väga vajalik ja maailmas on juba erinevaid alternatiivenergiaid nagu päike, tuul, jne. Aga kui me vaatame praegust alternatiivenergia arengut, siis on see endiselt kallis ning selle tootlus on väike võrreldes tuumaenergia või fossiilsete kütustega.

Elektriautod? Kõigil, kes väidavad, et elektriautod ei reosta keskkonda, on muidugi õigus. Nad ei reosta siis, kui sa nendega sõidad. Aga kuidas saadakse elektrit, mis seda autot töös hoiab? Seda toodetakse loodusressurssidest. 

Euroopa asub kindlal pinnasel. Kuna meil viimati oli tsunami või maavärin, mis linnu purustas? Ja seda eriti Kesk- või Põhja-Euroopas? Kui me vaatame kasvõi Eesti lähiümbrusesse, siis suure purustusega looduskatastroofe, nagu Jaapanis just aset leidis, pole meil kunagi olnud.