Kas tänapäeva noortest saavad pensionärid või lihtsalt töötud vanurid?
Eestis tegutsevad pangad on hoiatanud, et kui inimesed koguvad pensionipõlveks ainult II sambasse, ei jätku sellest vanaduses elamisväärseks eluks. Kui arvestada pensionit tulevikukalkulaatoriga, moodustab pension ainult 40% viimasest sissetulekust. See on väike summa, ja selleks, et ülejäänud 60% kuidagi kätte saada, tuleb otsida sissetulekuid lisaks.
Poliitikud on arutanud, et kuna kvalifitseeritud tööjõud väheneb ja kogemustega inimesi jääb tööturul aina vähemaks, tuleks tõsta pensioniiga. Kuulda on ka seda, et pensioniiga tuleks üldsegi ära kaotada.
Näib, nagu oleks elanikkonna vananemises nüüd äkki süüdi pensionärid, kes ise on terve elu tööd teinud, kuid keda nüüd noorem põlvkond peab ülal pidama. Paraku muudmoodi see süsteem toimida ei saa, kui keegi just vettpidavat alternatiivi ei leiuta.
Olles ise praegu alla 30, on pensioniplaanid veel kauges tulevikus. Ma ei mõtle nii väga oma pensionifondi tootlusele ega ka sellele, palju mul sinna õieti kogunenud on. Küll aga mõtlen sellele, et äkki ma ei saagi vanaduses pensionipõlve nautida, kuna sellist asja nagu pension enam ei eksisteeri ning mõiste "pensionär" asendub mõistega "töötu vanainimene".
Juba aastaid on räägitud sellest, et praegune pensionisüsteem pole jätkusuutlik ning rahvastiku vananedes jääb pensionäride ülalpidamine üha rohkem noorte inimeste kanda. See oleks nagu tagurpidi pööratud püramiid, millest suurem osa kuulub pensionäridele.
Kas inimene muutub kohe riigile tüütuks kohustuseks, kui tema pensioniiga kukub? Seda ei saa ju ainult niimoodi vaadata, sest inimene on oma tööga aidanud Eesti riiki üles ehitada ning olles teinud aastakümneid tööd, tahaks ka tema vanaduspõlves puhata.
