Eesti Päevalehe vanemtoimetaja Kärt Anvelt kommenteeris Delfi TV otsesaates, et julgeolekumeeskonna jaoks on Kaljulaiu soov paras väljakutse. Juba kas või seepärast, et Kaljulaidi kodu asub tupiktänavas.

Teiseks on vaja Kaljulaidi kodu turvaliseks muuta, mis tähendab riigile suuremaid kulutusi. Julgeolekumeeskond peab presidenti ka tema kodus valvama, neile tuleb mõelda ja mugavused luua. Nii et julgeolekukaalutlustel oleks mõistlikum ja ka soodsam, kui Kaljulaid koliks Kadriorgu.

Vikerraadio stuudios nentis Kaljulaid reedel, et ta soetas oma kodu 2005. aastal, kuid ta polegi saanud ses majas õieti elada. Tähelepanekule, et naabrid peavad muutustega arvestama, vastas Kaljulaid, et tuleb teha oma tänava elanikega koosolek.

Politsei- ja piirivalve isikukaitsebüroo juht Andris Viltsin kommenteeris, et politsei võtab presidendikandidaadi automaatselt enda kaitse alla hetkest, mil uue presidendi nimi välja kuulutatakse. "See tähendab, et alates tänasest on tagatud Kersti Kaljulaiu ööpäevaringne ihukaitse, samuti võetakse valve alla tulevase riigipea elukoht."

Kuidas aga uue presidendi elukohta täpsemalt kaitstakse ehk millised seadmed sinna paigaldatakse, kas ja kuidas seal politseinikud tööle asuvad, või mitu inimest teda saatma hakkab, seda politsei turvalisuse huvides avalikustada ei saa.

"Seadus ei kohusta presidenti elama Kadrioru lossis, küll aga on residentsis üles ehitatud korralik turvasüsteem, mis aitab oluliselt kaasa turvalisuse tagamisele. Praeguses elukohas selline lahendus puudub ning tõenäoliselt tuleb see n-ö nullist üles ehitada," nentis Viltsin.

Ta lisas, et politsei jaoks ei ole see määrav, kus riigipea elab. "Kui presidendipere otsustab jääda oma senisesse elupaika, teeme endast sõltuva, et presidendi pere võiks ennast oma kodus hästi ja turvaliselt tunda. Kas see vajab lisaks tehnilistele lahendustele ka ööpäevaringset mehitatud valvet, see selgub lähiajal," lausus Viltsin.

Millised kulutused võimalike turvasüsteemide ehitusega kaasnevad, sellest on Viltsini sõnul veel vara rääkida.