Kas pintsakuvahetus või uus kuub?
22. veebruaril jälgisid Tartu Karlova gümnaasiumi üheksandikud interneti vahendusel linnavolikogu istungit – arutluse all oli koolivõrgu ümberkorraldamine ja kaalul ka nende kooli saatus.
„Oli valus vaadata, kuidas nii üksmeelselt otsustati, et Karlovast saab põhikool,” on 9. klassi õpilane Krista Partsioja nüüdki veel kibestunud. „Kuigi juba sügisel räägiti, et nõnda võib juhtuda, ei uskunud, et see saab teoks nii ruttu. Olime ju arutanud direktoriga, mida saaksime teha. Korjasime üle tuhande allkirja, kuid seda ei arvestatud.”
Kõik koolid ühte nägu
Ka Krista klassiõed Pääsu Silme Vilbaste, Maarja-Liis Reinomägi ja Gertu Vider leiavad, et nii olulisest otsusest tulnuks teavitada aasta võrra varem, mitte vahetult enne lõpetamist. Kadus kindel tugi, tekkis paanika, paljudel läksid hinded alla. Eksamiteks valmistumise asemel tuli neil, kes tahtnuks oma koolis jätkata, otsida uusi variante.
Eesti koolide edetabelis 45. kohal oleva Karlova gümnaasiumi elus on muusikal suur tähtsus, süvendatud õpe algab 1. klassist, koorid annavad tooni Eesti muusikaelus. „Mäletame, kuidas lastekooris ootasime neidudekoori jõudmist,” meenutavad tüdrukud. „Väikestele on keskkooliõpilased suureks eeskujuks.” Kooli suurim mure on, kas koorimuusika traditsioon ikka säilib, kui gümnaasium kaob.
Volikogu otsusega on aastaks 2015 Tartus neli puhast gümnaasiumi, kaks täistsüklikooli ning 12 põhikooli. Üle minnakse järk-järgult, kuid küsimusi-kartusi edasise suhtes koolidel jagub.
„Kool on linna oma, pean tegevdirektorina seda hästi ülal pidama,” nendib Raatuse gümnaasiumi direktor Toomas Kink. „Ent minu jaoks on segane, miks oli vaja kooliastmed lahutada nii kähku, pole ka vettpidavaid argumente, mis muutub paremaks. Põhjendused on vaid materiaalsed: vanemate õpilaste arv väheneb, tuleb uus ja suurem põlvkond, kes vaja ära mahutada. Kuidas muutused sisuliselt mõjuvad, ei oska keegi ennustada.”
Raatuse kool elas suurema valu üle eelmisel aastal, kui 10. klass jäi avamata, sest lapsi ei kogunenud kahe klassi jagu. Kunstigümnaasium sai toona kaks klassitäit kokku. Nüüd pole enam pääsu. Direktor Peeter Kikase sõnul teeb enim muret tulevaste põhikoolide hoonete kehv seis, võrreldes uuenduskuuri läbinud gümnaasiumidega. Näiteks Raatuse koolis oli viimane suur remont 30 aastat tagasi!
„Mõtlikuks teeb seegi, et varem otsisime eristumiseks oma nägu, kuid põhikoolid peaksid olema võimalikult ühesugused,” lisab Kikas.
Forseliuse gümnaasiumis, mida aastakümneid tunti legendaarse kirjandusõpetaja Vello Saage järgi, lõpetab peagi viimane abituuriumiklass. Põhikooliks muutumisega kaob Eestiski unikaalne kirjanduse õppesuund, kust võrsunud nimekad kirjanikud, nagu Mati Unt, Mihkel Mutt, Mari Vallisoo.
„Paljude koolijuhtide elutöö on olnud koolide ülesehitamine, ja nüüd see kaob,” kurvastab direktor Tiiu Millistfer, kes arvab sedagi, et laps võiks ühes koolis saada täiskasvanuks.
Kas ikka raha jätkub?
Tamme gümnaasiumist, mida algselt ähvardas põhikooliks muutumine, saab aastaks 2015 kaks kooli: põhikool ja eraldi hoones gümnaasium. Selleks ostab linn tuleval kevadel Tartu ülikoolilt ära õppehoone, kus varem asus tervishoiu kõrgkool.
„Meile on lubatud, et selle majaga tehakse imet,” räägib Tamme gümnaasiumi direktor Toomas Mälksoo. „Praegu ajab hoone küll hirmu nahka. Aga mis saab siis, kui enne valimisi segavad sillad ja tänavate seisukord vahele ja linnal ei jäägi kooli jaoks raha? Liiguksime veel nukramasse keskkonda.”
Kolm Annelinnas asuvat kooli (Kivilinna ja kommertsgümnaasium ning Descartesi lütseum) jätkavad kahe aasta pärast põhikoolidena ning moodustavad koos gümnaasiumi. „Uus kool tuleb uue nimega, kõik on alles arutlusjärgus,” kinnitab Kivilinna gümnaasiumi direktor Karin Lukk.
Venekeelsetest koolidest sai rohelise tee ja jätkab täistsüklikoolina Annelinna gümnaasium. Vene lütseumist kujuneb põhikool.
Kuigi läbi vintsutuste, on enamik üheksandikke endale uue kooli leidnud, kutsekoolides on vastuvõtt alles suvel.
Gümnaasiumiklasside kadumisega kaotab töö hulk õpetajaid. Koolides on üheksaliikmelised komisjonid (viis haridusosakonna ja neli kooli esindajat), kes töötavad välja kriteeriumid, mille alusel langetatakse valik. Nagu kinnitasid õpetajad, kel terendamas põhikoolis õpetamine, mõjub see nende kutseoskusi pärssivalt.
„Õpetajate reaktsioon oli valuline,” lausub Raatuse gümnaasiumi direktor Toomas Kink. „Kuid anname aru, et muutus pole pintsakuvahetus. Tegutseme tugeva põhikooli nimel. Rongi ei saa enam peatada. Tartu alustas reformiga varem ja võib saada suure edumaa.”
Täispikkuses artiklit loe Õpetajate Lehest
