"Miks varem oli meil kõigil ühine vanaisa ja pereliige, kuid nüüd, mil ta ilmselgelt enam ise endaga toime ei tule, on tegemist vaid minu sugulasega? See ei ole lihtsalt õiglane! Tal on küll täiesti selgeid hetki, mil tundub, et tegemist on veel täiesti eluterve- ja jõulise inimesega, kuid siis… Mina ei ole ju samuti valmistunud selleks, et pean õppima vanainimest pesema, tema mähkmeid vahetama, talle korduvalt selgitama, kes keegi on ning jälgima, et ta söönuks saaks ning endale kuidagi viga ei teeks," kirjutab naine.

Head lugejad, mida teie sellises situatsioonis teeksite? Kas leiaksite vahendid ja võimalused haige vanainimese vanadekodusse paigutamiseks või võtaksite ta kitsikusest hoolimata enda juurde ning hoolitseksite tema eest elupäevade lõpuni?
Kas hooldekodu on teie meelest ebaõiglane lahendus?