Kolumnist Inga Raitar kirjutas eilses LPs: "Käisime mõne aja eest puhkusereisil Bulgaarias. Sinnapoole sõites oli pool lennukit täis lõpuklasside noori, kes juba vargsi kilekotti peidetud õllepurke tühjendasid. Kuldsetel Liivadel olev hotell majutas aga hulgi Saksa noori, seljas särgid kirjaga: „Ma ei mäleta midagi Kuldsetest Liivadest, kuid Kuldsed Liivad mäletavad mind.”

Avaldame siinkohal lugejate arvamusi Raitari arvamusloost.

"Täiesti õige. Olen raitariga nõus. Kuid asjal on ka teine külg. Ka minu täiskasvanud poeg elab meie juures. Niikaua, kuni tal pole oma peret, on meil seega kõigil kergem. Ta käib tööl ja koos maksame maja laenu. Ise ta laenu võtta oma palgast veel ei suuda ning äärmiselt rumal oleks hakata temal korterit üürima ning raha tuulde loopima lihtsalt seetõttu, et olla "iseseisev". Kui on tüdruksõbraga asjad nii kaugel, et koos korterit üürida, siis miks mitte, kuid praegu on meile kõigile majanduslikult tulusam koos elada. Meil pole nii, et mina ja mu mees peame poega üleval. Tema toetab ikka meid."

"Kümmekond aastat tagasi sõitsin ühe Lasnamäe kooliga Prahasse. Alates Poola piirist osteti õlut, kondoome ja pasunaid. Prahas algas aga tõeline alkoralli - supermarketist ostukäruga hosteli lifti ja sealt numbritubadesse. Öösel lällati mööda koridore ja lubati kõik läbi tõmmata. Kuna õpetajad ei sekkunud, sest nad polevat aineõpetajad, vaid kaasreisijad tasuta reisi mõttes, siis tormasin ise öösärgis koridori, mille peale vähemalt koridorist tubadesse varjuti. Kui kolmandal päeval Karlovy Varisse jõudsime, oli kolmandik seltskonnast vaid bussi kõrval vilus, ironiseerides teiste üle, et kas tulite siis ekskursioonile või? Bussi esiistmete peale oli selleks ajaks aga juba kõva rebimine, nagu lasteekskursioonide puhul ikka. Kuna bussijuht oma mehesõna maksma pani, siis tagasiteel alates Eesti piirist, kuhu sõbrad Tallinnast olid autodega vastu tulnud, eskorditi bussi vastavalt võimalustele, manöövrite ja näpunäitamisega, kuniks õnnelikud vanemad oma lapsed Tallinnas vastu võtsid."

"Inga, mine tee eksperiment! Otsi Tallinnas omale mingi väike elamine(mööbel ja kodutehnika kaasa arvatud), palju maksab ? (Karjaga üürides teeb sama välja mis vanemate juures elades.) Nüüd arvuta palju enam-vähem söögi peale kulub noorel. Nüüd lisame mingi summa et sõpradega väljas käia ja vastassoo esindajatega sotsialiseeruda. (Sest lõppeesmärk on ju ikkagi pere loomine eksole).
Mis see teoreetiline palk olema peaks umbes et need nõudmised täidetud oleks?"