Kas kaitseväest jooksus käinud sõdur on Eestis võrdne mõrvariga?

Kahjuks on ajateenistus endiselt kohustuslik, sest Eesti Vabariigis ei soovita üle minna vabatahtlikule palgaarmeele. Sunniviisiline ajateenistus on võrreldav vangilaagriga, sest kui keegi juhtub sealt jooksu panema, avalikustatakse meedias tema nimi ning ta pannakse häbiposti nagu kurjategija.

Hiljuti oli meedias juttu sellest, et orienteerumisel läks Kalevi pataljonist kaduma ajateenistuses olev noormees J.P. (jätan noormehe täisnime kirja panemata, sest ei soovi olla noore mehe häbistaja) ning nüüd peab see ajateenija pataljoni juhtkonna järelevalve all tegema erinevaid töid, näiteks koristama.

Miks on ajateenistus Eesti Vabariigis endiselt kohustuslik? Kui noormehed peavad olema armeeteenistuses vastu tahtmist, siis on see võrreldav vangilaagriga. Kuna kõik noormehed pole ühesugused "relvavennad" ja mõni ehk ei tahagi relva kätte võtta, siis milleks on vaja teda selleks vägisi sundida?

Nüüd on jooksus käinud ajateenija teiste silmis mõnitatav ja alandatav ning ka avalikkuse silmis on noormees nagu suur kurjategija, sest ta nimi on meedias avalikustatud. Tavaliselt ei avaldata meedias isegi tõeliste kurjategijate nimesid. Kas ajateenistusest jooksus käinud ajateenija on hullem kui mõni raske isikuvastase kuriteo toime pannud inimene?

Delfi teatel võib noormeest ees oodata kuni viieaastane vanglakaristus. Kas ajateenistusest jooksus käinud ajateenija on mõrvariga ühel pulgal, et talle võidakse määrata nii pikk vanglakaristus?