Kas ikka on meil Eestis nii halb elu?
Kas te kõik suured kommenteerijad olete sellele mõelnud, et selle asemel, et istuda ja kommenteerida lehtede artikleid ning halada, kui halb Eesti riigis on, võiks selle ajaga midagi targemat teha? Tänapäeval on väga palju võimalusi lisaraha teenida, tuleb lihtsalt natuke pead kasutada.
Esiteks tekib mul küsimus, et kõik hädaldavad, aga palun öelge, kas internet, kus te istute, on teil tasuta käes või maksate selle eest iga kuu? Ma arvan, et see oleks see koht, kust võiks natuke säästa ja lubada endale ehk natuke paremat ostukorvi. Kindlasti on hulk kommenteerijaid, kes on endale võtnud järelmaksuga LCD telerid ning nutitelefonid, et ikka saaks kurta, kui raske elu on. Peab kodus elektri välja lülitama, aga las arvuti olla ikka elektrivõrgus või laadimas nutitelefon, et saaks ikka interneti minna. Raamatuid osta ei jaksa- miks meile siis raamatukogud on tehtud. Ma ei näe ühtegi põhjust miks ma peaksin poest raamatuid ostma, kui saan minna raamatukokku ja selle raamatu laenutada ja kui mul ka tuleb tuju seda raamatut veel kord kunagi lugeda, siis saan taas astuda sisse raamatukogu uksest ja selle raamatu sealt laenutada.
Ja kas on mõistlik süüdistada kõiges Ansipit? Leian, et Eesti riik on väga palju saavutanud arvestades, kui noor riik me alles oleme. Ikka tümitame seda, kes eesotsas istub. Aga kas te arvate, et teistes riikides seda ei ole, vingujaid leiab igalt poolt. Loomulikult on meil praegu sotsiaaltoetused väga madalad, aga me ei saagi jõuda kunagi sinna tasemele, kus on näites Soome, kui kõik inimesed jooksevad Soome tööle ja maksavad makse sinna. Me oleme majanduslanguses väga hästi hakkama saanud ning tuleme sealt praegu päris jõudsalt välja. Soome riik on 96 aastat vana, Eesti riik 22 aastat - mida te siis ootate. Loomulikult on Soome riik suutnud ennast selle ajaga ülesse ehitada ning kindlustada. Kuid ega pole ka seal lust ja lillepidu, ka sealsed inimesd kurdavad, et asjad on valesti. Ja ongi ju, sest sotsiaaltoetust ning pensionit peab maksma teise riigi kodanikele.
Õppisin ka ise pool aastat Soomes ning sinna suundudes olin kindel, et sealt tagasi ei tule. Kuid selle lühikese ajaga mõistsin, et suudan Eesti riigis olles kindlasti rohkem saavutada, sest Soomes void sa minna ja olla ehitaja või koristaja, aga vähesed on need, kes suudavad end kõrgemale töötada. Ja ole kes sa oled, võõrkehaks jääd sa seal ikka. Alatiseks jääd sa võõra riigi kodanikuks. Need inimesed, kes suudavad seal midagi saavutada, suudaksid seda ka siin. Mõte, et “lähen Soome tööle ja saan seal edukamaks” ei pea kindlasti paika, sest ega inimene sellest aktiivsemaks ei muutu!
Mina leian, et ei ole olemas tööpuudust, on lihtsalt hunnik passiivseid inimesi. Loomulikult on see grupp inimesi olemas igas riigis, kes ongi töötud, aga paljuski oma süü tõttu. Praegu peab tööandja head töötajat tikutulega taga otsima. Ja ehk tuleks vaadata üle oma latt, kui tööd otsid. Kui ikka poole aastaga soovitud tööd ei leia, siis tuleks latt natuke madalamale lasta.
Ja mis häda on käia kaltsukas, see on ainult teretulnud tegevus. Esiteks säästame sellega keskkonda, kui teostame taaskasutust ning kaltsukatest on võimalik leida väga soodsalt väga häid riideid. Kellele oluline kaubamärk, siis kindlasti leiab sealt selliseid brände, mida muidu Eestist polegi võimalik osta. Ise külastasin täna taas kaltsukat - mantel, jakk ja seelik maksid kokku 6 eurot. Mida sa veel oskad tahta! Jälle õnnelik, sest minu jaoks on need ju uued riided.
Palun vähem kurtmist ja rohkem tegusid!
