Kas gümnaasiumiõpilane saab omapäi hakkama?
Tiina Vapper
Õpetajate Leht
Haridusministeeriumi viimase viie aasta andmetel jätkab igal aastal üle 4% kõikidest põhikoolilõpetanutest haridusteed teise linna või maakonna gümnaasiumis. Iseseisva elu alustamine on suur elumuutus nii õpilase kui ka tema vanemate jaoks. Kuidas nad toime tulevad?
Ivi Olev
Tallinna saksa gümnaasiumi õpetaja
See oleneb väga palju temast endast ning muidugi kodu toetusest. Neil, kellel on gümnaasiumi astudes kohusetunne ja kindel siht, üldjuhul probleeme ei teki. Et õppimise kõrvalt peab ise majandama, õigeks ajaks kooli jõudma, korralikult sööma, rahaga välja tulema, on loomulikult raske ja sõltub sellest, kuidas last on kasvatatud, kui tugev isiksus ta on. Põhiline murekoht on aja planeerimise oskus. Et ma täna ei jõua, teen homme. Aga kui homme ka ei jõua? Siis hakkavad asjad lumepallina kasvama, ühel hetkel ei käi enam jõud üle. Arvan, et need, kes 10. klassis vastu peavad, jäävad. Järelikult on ka vanemad sellest huvitatud – ega lapse teises linnas koolitamine ole odav, see on sama mis ülikooli minek: elamine, toidu- ja sõidukulud. Kui varem olid üksikud sellised õpilased, siis viimastel aastatel, eriti ajast, mil ajalehed hakkasid avaldama koolide pingeridu, on neid palju juurde tulnud.
Irene Käosaar
lapsevanem
Näen, et poeg on teinud suure hüppe enese eest vastutavaks nooreks inimeseks. Selles suhtes on süda rahulikum, et kuna vanem poeg astus ülikooli, elavadki nad Tartus koos. Minu jaoks tähendab see kohustusi ja vastutust kahes linnas. Olen üllatunud, kui hästi ja kokkuhoidlikult nad oskavad majandada. See on väga tähtis, et reeglites on kokku lepitud ja väärtushinnangud paigas. Nad peavad teadma, kus on piirid ja et miski ei tule niisama. Päris vabakasvatuse pooldaja ma pole, aga olen lasknud poistel ise otsustada ja nad on pidanud aeg-ajalt minu töö iseloomu tõttu ise hakkama saama. Arvan, et liiga rangetes raamides hoidmine võib lõppeda sellega, et neist vabanedes tundub meri põlvini.
Riina Orav
lapsevanem
Tütar lõpetab sel kevadel Tartu ülikooli õigusteaduskonna bakalaureuseõppe. Tema ei läinud küll mujale elama, aga kuna ma töötan merel – kaks nädalat olen tööl, kaks vaba –, jäi ta pärast mu ema surma üksi toimetama juba 14-aastaselt, 7. klassis. Meil oli tõsine jutuajamine, arutasime nagu kaks sõpra, mida teha. Meil oli sel ajal veel kass ja suur koer, kellega pidi õues käima. Ta ütles, et saab hakkama. Sel perioodil, kui ma koju ei saanud, suhtlesime ainult telefoni teel. Jätsin talle majapidamisraha ja varusin toitu, muretsesin, et ta korralikult sööks, kasvueas on see tähtis. Usaldasin teda täielikult, kuna tundsin kõiki ta sõpru. Alati ta helistas ja küsis, kui tahtis kedagi külla kutsuda või ise välja minna. Ta sai tõepoolest hakkama ja oli ka õppimises väga tubli.
Marika Reinmann
Tallinna 32. keskkooli teatriõpetaja
See on vanus, mil nad avastavad iseennast ja maailma, seepärast nõuab vanematest lahus elamine väga tugevat iseloomu, et kool muude tegemiste kõrval tagaplaanile ei jääks. Klassijuhatajale toob see kindlasti lisakohustusi, mingil määral tuleb olla lapsevanema eest. Need õpilased kipuvad paraku rohkem hilinema, üksikutest tundidest puuduma, selles suhtes olen vanematega kogu aeg kontaktis telefoni teel. Koolile lisaks võetakse palju muid kohustusi: kunsti- ja muusikakoolid, tantsutrennid, huviringid, noortel on meeletu koormus ja pinge, aga soov ennast teostada on nii suur, et nad ei taha millestki loobuda, ja see hakkab tervise peale. On ka neid, kes saavad ideaalselt hakkama. Mul on kõikide oma õpilastega usalduslikud suhted, püüan nad alati ära kuulata, neist aru saada.
Kai Konsap
Tallinna saksa gümnaasiumi sotsiaalpedagoog
Tugevama närvikavaga õpilane võtab seda kui positiivset elukogemust, aga nõrgem, kes vajab rohkem tuge, ei tule toime – näen seda poolt oma töös väga palju. Kui õpilased nii noorelt eraldi elama hakkavad, nõuab see vanematelt topelthoolt. Sellest ei piisa, et kantakse rahasumma üle, just hoolimine on väga tähtis. Iseseisvuma peaks turvalistes piirides ja lapsevanemate suunamisel, et põhienergia läheks õppimisele, mitte olmemuredega toime tulekule. See on hästi oluline, et perega oleksid head suhted ja kodust saaks alati nõu ja abi. Nad ei ole veel nii täiskasvanud ja tugevad, kui välja näitavad.
