Kas Euroopa Liit rikub eestlase tervist?
Sama ettevaatlikult suhtuti ka teise mureteemasse — tööturu avardudes valitseb oht, et Eesti tippspetsialistid siirduvad tasuvamatele ametikohtadele ning Eesti on oma palgamäärade juures sunnitud leppima vähemkonkurentsivõimeliste medtöötajatega.
Ka tervishoiuteemat laiemalt soostusid kommenteerima vaid vähesed — ju peljati, et hetkel väljajagatavad vekslid hiljem arvajate endi vastu pööravad.
Kas tervishoid kallineb? Mida võidavad ja mida kaotavad patsiendid EL-ga liitumisel? Milliste muutustega peaksime juba täna arvestama?
Virge Pall, SA TÜ Kliinikum ravikindlustuse koordinaator — võitjaks on eelkõige arstid ja reisivad patsiendid:
Sellist hirmu, et Eestis haiglad Euroopa Liiduga ühinedes ära kaovad või ainult Tallinnasse ja Tartusse jäävad, ilmselt küll tundma ei peaks. On üsna loomulik, et nii väikeses riigis nagu Eesti tehakse harvaesinevaid ja/või keerulisi diagnostika- ning raviprotseduure (näiteks südame- ja närvikirurgia, neerusiirdamised jms) ainult ühes-kahes keskuses, kus arstidel vastav väljaõpe ja kogemused. Kuid tavapärasemate haiguste puhul saab ravi ja uuringud kindlasti jätkuvalt teha ka kesk- või üldhaiglates ning pikaajalisem hooldus-põetusravi jääb väiksematesse hooldushaiglatesse.
Teist seisukohta, et Eesti tipp-arstid kohe ja hulgaliselt teistesse riikidesse tööle lähevad, ma samuti suureks probleemiks ei pea. Ka praegu on olnud võimalik soovi korral teistes riikides tööd leida, tõsi küll rangemate akrediteerimisnõuetega. Küll aga peaksid avarduma võimalused osalemiseks erinevates koolitus- ja koostööprojektides nii arstide, õdede kui tervishoiujuhtide jaoks ning lihtsustuma eri riikide arstide koostöö keerukate haigusjuhtude lahendamisel. Juba praegu teeb Eesti Haiglate Liit mitmes alalõigus koostööd EL alalise haiglate komiteega, osaledes näiteks piiriülese koostöö projektides, tervishoiukorraldajate vahetusprogrammis jne.
Patsiendi poolt vaadates muutub lihtsamaks arstiabi saamine, viibides töö- või turismireisidel teistes EL liikmesriikides. Kui praegu tuleb kindlasti sõlmida eraldi reisikindlustus ning küllalt paljudel juhtudel ravikulud ise tasuda, siis arvestades ELs kehtivaid tavasid, osutatakse vältimatut arstiabi kõigile EL riikide kodanikele samadel alustel, mis oma riigi elanikele.
Mis puudutab ravijärjekordi, siis praegu on Eesti plaanilise ravi järjekorrad (kuni 3 aastat liigesproteesimiste ja silmakae lõikuste puhul) ühed pikimad Euroopas. Võrdluseks võib tuua näiteks Taani, kus maksimaalseks järjekorra pikkuseks on vaid 2 kuud. Samas on ka tervishoiukulutuste osakaal sisemajanduse koguproduktist (SKP) Eestis üks Euroopa madalamaid ning just sellest tulenevadki meie suhteliselt madalad palgad ning piiratud kättesaadavus paljude teenuste osas. Selles osas peaks küll ühinemine EL-ga leevendust tooma (nii tervishoiukulutuste osakaalu tõstmine SKPst kui loodetav lisaraha investeerimisfondidest).
Euroskeptikud eesotsas Uno Silbergiga — kaotajaks on rahvas tervikuna:
Isikute vaba liikumise reeglite rakendamine Eestis sisaldab endas Eesti inimeste jaoks nii uusi võimalusi kui ka uusi ohte. Täiesti võimalik on, et võimekamad töötajad leiavad senisest kergemini tasuvamat tööd teistes riikides. Samas valitseb ka oht, et Eesti vähemkvalifitseeritud töötajad (s.h. ka medtöötajad) asendatakse konkurentsivõimelisema võõrtööjõuga.
Selge on ka see, et tõusevad hinnad. Paljude vanemate inimeste jaoks on eriliselt olulised ravimid. Need on juba praegu koormavalt kallid. ELga ühinedes suureneb ravimitel käibemaks 5%-lt 18%-le.
Meeles tasub pidada, et umbes 20% ulatuses oleneb tervis pärilikkusest ja 20% sõltub keskkonna mõjutustest ning ainult 10% on seotud arstiabi tasemega. EL-i reeglid ei takista erinevate säilitusainete, värvainete jne lisamist toidule. Kuna kohalik toidutööstus on allasurutud, siis suureneb sõltuvus välismaiste firmade toodetest, mida hakatakse rohkem tarbima. Mis omakorda suurendab allergikute hulka. ELis lubatud aspartaam (E 951) on üks ohtlikumaid aineid, millega magustatakse toiduaineid (tekitab rahutust, masendust, segadust, pööritust, unehäireid, silmavalu, nägemishäireid, peavalu, psüühikahäireid, rasvumist, mäluhäireid, peaajukasvajat, epilepsiat, Parkinsoni-, Alzheimeri jne tõbesid).
Kuna piirid on avatud, suureneb ning lihtsustub salakaubavedu ühest riigist teise. See toob kaasa narkomaania kasvu. Seda soosib ka ELi liberaalne poliitika — kümme liikmesriiki 15st on legaliseerinud pehmete narkootikumide tarbimise. Omaette teema on geneetiliselt muundatud toiduainete tarbimise kasv — kõik see annab tunda Eesti elanikkonna tervises. Kui üldine tervislik seisukord riigis halveneb, mõjutab see otseselt kogu meditsiini seisukorda.
Kadri Jäätma, Eesti Puuetega Laste Vanemate Liidu president — võidab kogu ühiskond:
Euroopa Liiduga liitumisest võidavad kõige enam vähekindlustatud inimesed, kõik puuetega lapsed ja nende pered ja kindlasti ka paljulapselised pered, kuna tulevik on Euroopa Liidus kindlasti inimväärsem ka kõige nõrgematele.
Ravikvaliteedi paranemine on seotud õdede ja arstide haridusega, haiglate tehnilise varustatusega, õdede ja arstide täiendõppe ja koostöövõimalustega ning, mis kõige olulisem, ravikvaliteet ja teenuste hind ning kättesaadavus on otseselt seotud Eesti majandusliku arenguga. See tähendab, mida enam töökohti ja mida kõrgemad palgad, seda enam laekub sotsiaalmaksu. Seda enam raha läheb tervishoidu ja paraneb ravi kättesaadavus.
Kõige tähtam ja olulisem, mida Euroopa Liit Eestile annab, on inimkeskne väärtuste süsteem. Kahjuks on väärtustest ja nende olulisusest liiga vähe räägitud. Ikka püütakse kõike rahasse ümber arvutada.
Kristjan Hamburg, SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla kommunikatsioonidirektor — võidud on kaudsed:
Igal riigil on oma arstiabi rahastamise süsteem. Seega ei mõjuta EL-ga liitumine arstiabi hinda Eestis. Ravimeid ja meditsiinitarvikuid ostetakse ka täna sama hinnaga, mis meie naaberriikides. Kõik ravimid on ka täna Eestis kättesaadavad. Millises mahus neid Eesti Haigekassa kompenseerida saab, oleneb riigi sissetulekutest.
Arsti palk oleneb ka peale liitumist siiski Haigekassa raviteenuste hinnakirjast, millest ühe osa moodustab ka arsti palk. Meditsiiniteenuste hinnakiri kinnitatakse siseriiklikult. Sellest sõltuvad ka töötingimused ja kaasaegse meditsiiniaparatuuri soetamise võimalikkus. Töökoormust võib liitumine mõjutada vaid kaudselt, sest EL riikides väheneb pidevalt töönädala pikkus.
Tööjõu liikumise osas ei tehta ka praegu mingeid takistusi välisriigist saabuvale meedikule. Reaalses elus kerkivad aga mõningad takistused. Meedikutest on tööpuudus ennekõike ELi liikmesriikide perifeeriates asuvates väikehaiglastes, kuhu oma riigi inimesed tööle minna ei taha. Selliseid näiteid on viimasel ajal ka Eesti meedia kajastanud, kus soomlased või rootslased tulevad tööjõudu otsima just nö kolmanda järgu haiglatesse.
Samas ei välista see loomulikult neid juhtumeid, kui hea spetsialist leiab enda võimetele vastava töökoha ja saab kaasaegses tipptasemel haiglas praktiseerida. Kõik need võimalused on tippspetsialistidel ka täna olemas.
Kuna liitumine haiglate elu otseselt ei mõjuta, siis ei ole ta ei positiivne ega negatiivne. Kui eeldada, et EL’ga liitumine edendab Eesti majandust ja Eesti Haigekaasa võimalusi ning inimeste sissetulekuid, siis on see kaudselt kindlasti positiivne.
Indrek Oro, onkoloog ja Arstide Liidu juhatuse liige — võidavad nii arstid kui kõik patsiendid:
Haiglate hulk ei ole kindlasti mingilgi moel Euroopa Liiduga liitumisega seotud. Tervishoid on üks valdkondi, mida EL’is direktiividega kõige vähem reguleeritakse — seega pole keegi kuskil määranud, mitu arsti mitme elaniku kohta olema peab.
Küll aga on reguleeritud arstide haridust ning kutseõpet puudutav — nõutava koolituse kestvus, spetsialistide vastastikune tunnustamine jne. See tähendab, et paranema peaks spetsialistide üldine tase ning isegi arstide ringluse korral ei kannata spetsialistide kvaliteet.
Mida kindlasti rõhutada tahaksin, on see, et vaba tööjõu liikumine tähendab ka teenuste vaba liikumist. Seega avanevad uued võimalused lisaks arstidele ka patsientide jaoks: kindlasti muutub oluliselt lihtsamaks meditsiinilise abi otsimine teistest riikidest.
Selle uudise väljaandmist toetab Euroopa Liit. Uudises kirjutatu ei ole Euroopa Liidu ametlik seisukoht, uudise sisu eest vastutab ainuisikuliselt Delfi.
