Kas Eesti on IT-riik ka viie aasta pärast?
Laialdaste veebipõhiste ärivõimaluste ja teenuste eest patsutatakse Silicon Valleys tunnustavalt õlale nii peaministrile kui ka tehnoloogiaettevõtetele. Hiljuti vallutas rahvusvahelisi meediakanaleid uudis kavatsusest muuta Eesti maailma turvalisimaks infoühiskonnaks ning luua siia NATO küberkeskus. Uhkust tundma panevaid näiteid leiduks teisigi.
Samal ajal on enamik eduloo aluseks olevaid saavutusi pärit juba hulga aastate tagant ning riigikontroll hurjutab kodanikele e-teenuste pakkumise vähest efektiivsust. Hoogsamalt veereva avaliku ja erasektori koostööratta ees paistab ettevõtjate vaatevinklist olevat mitu suurt kivi.
Esimene ja suurim rahn on nii tellijat kui ka teostajat pitsitav palgasurve. Pole ju saladus, et iga ettevõte tahab helgeid päid esimesel võimalusel oma paati haarata. Riigiasutuste IT-osakondade read muutuvad hõredamaks. Majasisest riigihangete korraldamise võimet jagub tihti vaid ülesandepüstituse tellimiseks. Lisaks tavapärasele analüüsi- ja programmeerimisteenusele tuleb sisse osta veel ka projektijuhtimis- ja järelevalveteenust.
Riigiasutuste kulud kasvavad. Ja mitte ainult. Palgaootused paisuvad hoogsalt edasi ka konkreetse projektiga tegelevates erafirmades. Analoogselt algsest mitu korda kallimaks osutunud Tartu maantee ehitusega on aastaid tagasi tõukefondidest taotletud ning eelarvesse plaanitud summad jäänud praeguste hindade jaoks napiks. Nuputada tuleb uusi ning soodsamaid koostöövõimalusi.
