Caravaggio 1610. aastal aset leidnud surma asjaolud ja tema surnukeha asukoht on siiani saladuselooriga ümbritsetud. Itaalia antropoloogid aga usuvad, et Caravaggio surnukeha on üks surnukehadest, mis ühest Toskaana krüptist leiti.

Sel nädalal läksidki uurijad Põhja-Itaalia linna Caravaggiosse, kuhu ulatuvad kuulsa maalikunstniku juured ja mille järgi ta ka oma hüüdnime sai, et teha teste inimestele, kel on kunstnikuga sarnane perekonnanimi - Merisi. Kuna Michelangelo Merisil endal lapsi ei olnud, siis võetaksegi DNA-proove inimestelt, keda peetakse tema sugulaste järeltulijateks. Kui kuue inimese proovide põhjal sobiva tulemuseni jõutakse, hakatakse sellega võrdlema krüptist leitud surnukehadelt võetud proove.

Caravaggio oli barokkstiili maalikunsti üheks kõige olulisemaks esindajaks, kuid ta oli oma eluajal tuntud ka metsiku elustiili poolest, kuhu kuulusid joomingud, tülid ja mõõgavõitlused. 1606. aastal tappis ta Roomas noormehe nimega Ranuccio Tomassoni ning oli seetõttu sunnitud linnast põgenema. Legendi kohaselt suri ta neli aastat hiljem teel tagasi Rooma, sest ta lootis, et mõjukate sõprade abiga antakse talle lõpuks armu. Surma asjaolud on aga praeguseni väga segased ning tema maiseid jäänuseid pole siiamaani leitud.