Karl Martin Sinijärv: Libud olgu kiimas!
Just nõnda tekiksid vaimsed ja füüsilised kannatused kohe nii vorstiparisnikele kui sõnameistritele, kui tegevus põranda all oleks. Pole siin midagi prostitueerimisele eriomast. Hoopis teine asi on, et mitte ühtegi tööd ei tohiks teha inimesed, kes seda ei soovi. Meil on kümneid ja sadu tuhandeid kodanikke, kes teevad mingisugust tööd lihtsalt raha pärast. Ja mõnigi isik eelistab näruselt tasustatavale õpetaja- või ametnikupalgale tulusat, kuigi tüütut ligimeselõbustamist. Millise töö eest paraku riik maksu ei võta ja turvatunnet, rääkimata haiguskindlustusest, ei paku. Ehkki töö ju nagu iga teinegi, üksnes väärad väärtushinnangud lasevad teda pahaks ja koledaks pidada.
Seadustet mõnuteenus vähendaks pakkumist, aga kindlasti mitte nõudlust. See viimane on sarnasena püsinud aastasadu ja püsib ka edaspidi. Hinnad tõusevad, ei muud. Ja tõesti, kurbade noortütrikute asemel töötagu lõbusates majades rõõmsa ja meheahne silmavaatega nümfomaansed matroonid ning virtuoossed kurtisaanid. Et mitte jääda liialt peenisepõhiseks, lisaksin, et ka tugevad tubli jõudlusega isainimesed.
Vägivallast huvitet sellid aga peksku linna taga metsas üksteist ja pihku. Naisi tuleb suudelda ja silitada, olgu või raha eest.