Karistuste karmistamine ei vähenda kuritegevust

Ei saa toetada seisukohta, et põhimõte «karistus, mis mõjub» tähendab automaatselt karmimat karistust. Erinevate maade ja ajastute statistika näitab, et karistuste karmistamine ei vähenda kuritegevust. Võib kindlalt väita, et Eestis ei hellitata kurjategijaid. Lääne-Euroopa riikides on vange ühe elaniku kohta märksa vähem kui Eestis ja samal ajal on ka kuritegevuse tase madalam.

Nõue, et tahtlikult tapnut karistataks võimalikult pika vabadusekaotusega, on inimlikult mõistetav, kuid tuleb silmas pidada, et tahtlikuks loetakse teise isiku surmamine ka näiteks siis, kui inimene loob ohtliku olukorra, suhtudes ükskõikselt sellesse, et teine võib surma saada. Samuti võib tahtlikult tappa hädakaitse piire ületades – rünnatu virutab juba kahjutuks tehtud, maas lamavale ründajale suure vihaga mõne matsu veel, ja see saab surma. Kumbki juhtum ei ole võrreldav kaalutletud tapmisega, kui kurjategija soovib teise inimese surma ja planeerib tapmist ette. Sellepärast ei saa öelda, et igasugune tahtlik tapmine oleks väärt vähemalt 15-aastast vabadusekaotust. Kohtule peab lähtuvalt teo asjaoludest ja süüdlase isikust jääma võimalus määrata ka kergemat karistust. Eriti jõhkrate tapmiste jaoks on olemas eraldi paragrahv (KrK § 101, KarS § 114), kus ka karistuse alammäär on kõrge. Mis puutub enne tähtaega tingimisi vabastamisse, siis seda on võimalik taotleda alles siis, kui kurjategija on kandnud ära kaks kolmandikku karistusajast (vt. KrK § 55 lg 5 ja KarS § 76 lg 2).

Kui soovida mõrtsukat võimalikult kaua vanglas hoida, siis miks piirduda 15 aastaga? Miks siis mitte juba 20? 25? 30? Kohustuslik eluaegne? Kui nõuda isegi pisikurijategijatele rangeid karistusi, lähtudes põhimõttest «mida kauem on nad ühiskonnast isoleeritud, seda parem,» jõuame lõpuks välja selleni, et laseme kõik kurjategijad maha, sest kui me neid vabadusse lasta ei taha, siis milleks neid vanglaski pidada? Alternatiiviks jääks küll eluaegne sunnitöö, aga kust seda töödki nii väga võtta – meil on ka vabade inimeste seas tööpuudus. Ja uraanikaevandusi Eestil ei ole...

Teisalt taastoodavad vanglad kuritegevust. Kui isik, kes on pannud toime kerge kuriteo näiteks ettevaatamatusest või mõtlematusest, pikaks ajaks vangi panna, tuleb ta sealt suure tõenäosusega tagasi juba paadunud kurjategijana; ta ei tule tavaelus toime ning paneb toime uusi ja hullemaid kuritegusid. Kui mitte tahta minna seda teed, et heita iga natukenegi vääratanu jäädavalt ühiskonnast välja, siis tuleb kasutada igat võimalust, et kurjategija korralike kodanike hulka tagasi tuua.

Lugupidamisega

Priidu Pärna
Kantsler ministri ülesandel