Hoopis raskem küsimus on praegu see, et Euroopa Liidu nii öelda uus maja, mis peab mahutama juba 25 maad, ei ole kaugeltki valmis. Valminud on küll Euroopa konstitutsiooni projekt, kuid tõsisemad lahingud selle ümber näivad alles algavat, kui 4. oktoobril koguneb Roomas valitsustevaheline konverents.

Pal Tamas Ungari Teaduste Akadeemiast oletab, et Roomas kasvab tulevaste liikmesriikide roll märgatavalt ning nad ilmutavad seal praeguste liikmetega võrdset aktiivsust.

“See on väga positiivne, sest kandidaatmaade avaliku arvamuse seisukohast on väga oluline teada, et need riigid on aktiivsed mängijad, kellel on omalt poolt midagi öelda,” rääkis Tamas.

Tegelikult on väiksemad ja keskmise suurusega riigid nii praeguste kui tulevaste liikmesmaade seast juba initsiatiivi enda kätte võtnud. Nad on moodustanud niinimetatud 17 grupi, mis püüab praegust konstitutsiooni projekti väiksemate jaoks soodsamaks teha. Nii öelda väiksemate vendade parandused ulatuvad kaitsepoliitikast häälte jagunemiseni Liidu organites.

Viimane valdkond tuleb eriti ilmekalt esile Poola näitel. 2000.a. Nizza lepinguga said Poola ja Hispaania Euroopa Liidu tulevases ministrite nõukogus peaaegu samapalju hääli kui Prantsusmaa ja Saksamaa, kuigi viimastega võrreldes on Poola ja Hispaania rahvaarv oluliselt väiksem. Väljapakutud põhiseaduse projekt kärbib aga Poola tulevast hääletusvõimsust tublisti vähemaks.

Varssavis töötava vaatleja Antoni Kaminski sõnul ei saa ükski Poola valitsus sellega nõustuda.

“Tõenäoliselt võime peagi näha mõlemalt poolt mitmeid väärikuse säilitamise kompromisse, nagu neid on Euroopa integratsiooni ajaloos korduvalt ette tulnud,” kõneles Kaminski. “Situatsioon kujuneb keerukaks, kuid eurooplased on võimatute probleemide lahendamisel spetsialistid.”

Praegune Euroopa Liidu eesistuja Itaalia loodab valitsustevahelise konverentsiga ja konstitutsiooni heakskiiduga aasta lõpuks ühele poole saada, kuid paljud peavad seda tähtsaega liiga optimistlikuks.

Ning isegi kui Rooma konverents läheb libedalt, ei ole kõik tõkked laienemise teelt veel kadunud. Näiteks Taani ja Iirimaa kavatsevad korraldada konstitutsiooni heaks kiitmiseks referendumi. Nii taanlased kui iirlased on ennegi olulisi Euroopa Liidu lepinguid rahvahääletusel tagasi või vähemalt edasi lükanud. Kui nad teevad seda seegi kord, satub laienemisprotsess üsna ebamäärasesse olukorda.