Oma põhiülesandega — põhiseadusliku korra ja riigi territoriaalse terviklikkuse tagamisega on kaitsepolitsei hiilgavalt toime tulnud. Kohalikud vanameelsed on kapo “abiga” poliitiliselt killustatud ega ole suutnud — vaatamata Vene saatkonna usinale toetusele — end ühe mütsi alla koondada. Hiljutised volikogude ja Riigikogu valimised tõestasid, et mentaliteet on põhimõtteliselt muutunud — marurahvuslike loosungitega enam venelaste hääli ei püüa, pigem otsivad nad endale sobiva eesti erakondade seast.

Eesti kui endise idabloki ühe kõige vähem korrumpeerunud riigi maine tugineb kahtluseta ka kaitsepolitsei tublile tööle. Möödunud aastal oli rõhuv enamus kaitsepolitsei poolt kohtusse saadetud kriminaalasjadest seotud altkäemaksu ja ametialaste kuritegudega. Samas möönab peadirektor Pihl ameti aastaraamatus, et “tippkorruptsiooni paljastamisel ja ennetamisel on lähiaastatel veel palju ära teha”.

Terrorismivastane võitlus oli kaitsepolitsei üheks oluliseks töösuunaks juba ammu enne 11. septembrit. Olid ju 1990ndate keskel erinevate maffiarühmituste poolt korraldet pommiplahvatused üsna tavalised.

Miks ikkagi tegi siseminister ettepaneku määrata Kaitsepolitseiameti kui ühe paremini toimiva riigistruktuuri etteotsa inimene väljaspoolt, jättes kõrvale kolm potentsiaalset kandidaati ameti senisest juhtkonnast? Vastus on lihtne: Kaitsepolitsei töö prioriteedid on muutumas. Riigi põhiseaduslik kord on vankumatu, siseriiklik separatism on neutraliseeritud ning kantpeade kantseldamisest on saanud eeskätt kriminaalpolitsei mängumaa.

Samas on peatne NATO ja Euroopa Liidu liikmelisus toonud Eesti mitme välisriigi salateenistuste huviorbiiti. Seda tunnistab ka peadirektor Pihl, kelle sõnul kasvab pidevalt Eesti riigi “atraktiivsus” ebasõbralike luureteenistuste silmis, mistõttu on edaspidi vaja järjest suuremat tähelepanu pöörata vastuluurele. Selles ei ole midagi üllatavat — ka NATO eelmisse laienemisringi kuulunud Poola, Tšehhi ja Ungari tuvastasid alliansi vastsete liikmetena ühe Ida-Euroopa suurriigi ning mitme Aasia maa salateenistuse tunduvalt hoogustunud tegevuse oma territooriumil.

Pisut utreerides: Kaitsepolitsei peamine tähelepanuobjekt ei ole enam muukeelne narvalane ega nahktagiga Tallinna kantpea, vaid eeskätt lõhnastatud ja lipsustatud võõrriigi diplomaat või “ärimees”.

Kasvab kaitsepolitsei roll riigisaladuse kaitsel. Õnneks on selles vallas palju ära tehtud ning riigisaladuse loa andmine/mitteandmine on hästitoimiv mehhanism. Pole karta seda, mis juhtus näiteks Tšehhis — NATO liikmeks saades oli juurdepääs salajastele dokumentidele jõutud vormistada vaid kolmele Välisministeeriumi töötajale.

Eesti luurejuhid on reeglina välja kasvanud Eesti välisteenistusest. Nii riigi endine kui praegune esiluuraja elik koordinatsioonibüroo direktor — vastavalt Eerik-Niiles Kross ja Rainer Saks — on endised välisministeeriumi töötajad.

Ka avalikkuse eest täiesti varjatud riigiasutuse — Teabeameti elik välisluureteenistuse eesotsas on endine diplomaat Tarmo Türkson.

Seega pole Andres Unga kandidatuuris õigupoolest midagi ootamatut. Liiatigi arvestades seda, et lisaks reklaamitud suursaadiku ametile Rootsis on ta töötanud pikka aega Välisministeeriumi protokolliülemana omades seega selget ülevaadet Tallinnasse akrediteeritud diplomaatkonna erinevatest toimetamistest.

Unga diplomaadi ja personalijuhi kogemus kulub marjaks ära ka noorte vastuluurajate väljaõppe tõstmisel (üle poole kaitsepolitseinikest on alla 30-aastased). Et ei korduks selline näotu lugu, kui paar kapo assistenti ahistasid üht Eesti juhtivat ajakirjanikku ning püüdsid teda lihtlabaselt täis joota paljastamaks võimalikku koostööd ühe vaenuliku luurega.

Vastuseis Andres Ungale, mida on väljendanud näiteks opositsionäärist endine siseminister Ain Seppik, on lühinägelik ning pigem ametkondliku ringkaitse ilming. Unga on poliitiliselt angažeerimata ja aus riigiametnik. Kaitsepolitseiameti peadirektori ametisse määramine ei tohi muutuda poliitiliste kemplemiste tallermaaks — sellest lõikavad kasu vaid need jõud, kelle eest lahkuv peadirektor Jüri Pihl Eesti avalikkust hoiatanud on.