“Kvaliteetse hariduse ja kutseoskuste omandamine aitab vanglast vabanenutel leida enam seaduskuulekaid teid oma eluga edasi minemiseks,” sõnas justiitsministeeriumi kantsler Priidu Pärna. “Kuna tegemist on riskirühma kuuluvate inimestega, on katkenud haridustee jätkamise toetamine üks võimalusi uute kuritegude toimepanemise vähendamiseks peale vabanemist. Sellega muutub ühiskond meie kõigi jaoks turvalisemaks.”

Valitsuse poolt kevadel kinnitatud vanglakoolide arengukava kohaselt peaks 1.septembriks 2005 kõikides vanglates olema lõpetatud kinniste erikoolide tegevus ja haridusteenuse pakkumine üle võetud kohalike üld- ja kutsehariduskeskuste poolt, teatas Delfile justiitsministeeriumi pressiesindaja.

Uuendatud hariduskorralduse alusel alustavad käesolevat õppeaastat Tartu, Pärnu ja Maardu vanglakoolid. Maardus hakkab vangidele haridust pakkuma Maardu Gümnaasium, Tartus jätkub juba 2003. aastal alanud koostöö Tartu Täiskasvanut Gümnaasiumi, Tartu Kutsehariduskeskuse ja vangla vahel ning Pärnus harib kinnipeetavaid Pärnu Kutseõppekeskus.

Plaanis on oluliselt parandada kutseõppe klasside ja töökodade seisundit ja ehitada Murru Vanglasse uus kutseõppehoone. Kutseõppesse vanglas hakkab aina enam panustama ka AS Eesti Vanglatööstus, kes pakub juba praegu praktikavõimalust Tartu Vanglas õppivatele tisleritele ja keevitajatele.

Kolmapäeval piduliku aktusega uut kooliaastat alustavas Murru vanglakoolis käib 530 kinnipeetavast õpilast. Kool koosneb üldharidusosakonnast, kus on võimalik omandada põhi- ja keskharidust ning kutseõppeosakonnast, mis võimaldab erialast tasemeõpet keskhariduse baasil ning põhihariduse baasil täiskasvanute koolituskursuste vormis

Viimastel aastatel on õppijaid vanglates olnud keskmiselt 26-27% süüdimõistetute koguhulgast, kellest üle poolte omandavad eriala kutseõppes. Erialadest on vanglates võimalik omandada näiteks tisleri, keevitaja, õmbleja või müügiesindaja oskusi.