Kalle Palling: Elektriarvete vähendamine on võimalik!

 (111)
Kalle Palling: Elektriarvete vähendamine on võimalik!
Kalle PallingFoto: Tiit Blaat, Eesti Ekspress

Kuigi elektriarve suurus on paljudele suur murekoht, oli elektrituru avamine siiski ainuõige. Järgnevalt püüan pakkuda mõned võimalused, kuidas arved tulevikus kuni 10 protsenti väiksemaks saada.

Keskmise elektritarbija arvest moodustab võrguteenus praegu 41,4 protsenti; elektrienergia osa on 44,7 protsenti ja aktsiis koos subsiidiumitega on 13,9 protsenti. Võrguteenusest moodustavad suurima osa võrkudesse tehtavad investeeringud. Eeltoodust juhindudes on tarbijate elektriarvet võimalik oluliselt vähendada.

Võrguteenuste hinda mõjutavad täna kaks suurt komponenti. Neist esimene on energiajulgeoleku tagamine ja selleks tuleb rajada elektrikaableid naaberriikidesse. Nii saaksime osa riikidevahelisest energiaturust ja odavast Norra hüdroenergiast.

Ühtlasi oleks see julgeolekutagatis, mis ei sunni meid iga hinna eest investeerima põlevkivi põletavatesse elektrijaamadesse. Kuna Euroopa Liit nõuab põlevkivi põletamise eest kopsakat tasu, ei oleks kodumaine põlevkivienergia avatud elektriturul oma kõrge hinna tõttu nagunii konkurentsivõimeline.

Teine põhjus, miks moodustab võrguteenus keskmisest elektriarvest 41,4 protsenti, seisneb elektriliinide halvas olukorras. Paraku pole nende uuendamisega aastaid tegeletud ja viimaste aegade hinnatõusu ongi suuresti põhjustanud olulised investeeringud põhivõrku ehk suurtesse ülekandevõrkudesse. Õnneks saavad need investeeringud 2014. aastaks tehtud.

Seotud lood:

Pärast 2014. aastat hakkab võrguteenuse osatähtsus elektriarves vähenema, mis toob kaasa ka elektriarve vähenemise. Muide, võrguteenus on juba langenud Imatra Elektri (endine Fortum) teenuse kasutajatel. Kindlasti on võimalik üle vaadata ka Eleringi ja Elektrilevi tegevuskulud ning saavutada kokkuhoid.

Paraku ei kao võrguteenus elektriarvelt niipea, sest endiselt tuleb tegeleda jaotusvõrgu (liinid, mis elektri iga tarbija koduni toovad) uuendamise ja taastamisega. Kui soovime, et võrgud saaksid töökindlaks enne aastat 2025, siis tuleb investeeringuid jaotusvõrkudesse suurendada. Vaid nii on tagatud, et suuremate tormide korral ei istu kümned tuhanded inimesed pimeduses ja tuhanded majapidamised ei pea vaevlema pingekvaliteedi probleemide käes.

EL vahendid elektrivõrkude korrastamisesse!

Selle aasta jooksul tuleb ära otsustada, millele kulutatakse ligi viie miljardi euro eest Euroopa Liidu toetusi, mis on Eestile määratud aastateks 2014-2020. Leian, et elektrivõrkude kaasajastamine võiks olla üks prioriteetidest. ELi toetuste säärane kasutamine võimaldaks minu hinnangul hoida kokku kuni 10 protsenti elektriarvest.

Tänaseks on valmis saanud Estlink 1 ja 2 merekaablid, paigaldatud on kaugloetavad arvestid ja ehitatud avariielektrijaam. Tulevikku jäävad investeeringud Eesti-Läti kolmandasse elektriliini ning lisaks tuleb meie elektrivõrk eraldada Venemaa võrgust. Suurim osakaal on aga endiselt jaotusvõrgu investeeringutel.

Kuigi voolukõikumiste ja tormide ajal katkevate elektriliinidega võitlemine on kallis, väärivad ka ääremaadel elavad inimesed võrdseid elutingimusi, kvaliteetseid ühendusi ja püsiva pingega elektrit. Selle saavutamiseks võikski kasutada eurotoetuste abi.