Ma loen meediaanalüütikute (Ibrus, Raave jt) tarka juttu, kuulan majandusanalüütiku (Pajula) arutelu ega mõista hommikusi rahauudiseid Eesti Rahvusringhäälingus kuidagi muidu tulnukale kirjeldada kui läbi kurgipeenra kujundi.

Ühel hommikul teatab Vikerraadio meile, et valitsejad on pidanud tarka nõu ning hea inimene (Kalle Palling) on jõudnud järeldusele, et tuleb lisada tõhustavat seadusejõudu kiratsevale jäätmesovhoosile: prügi olgu tekitatud, heale monopolile üle antud ning raha veel pealegi makstud. Kuuleme ja saame teada, et hea Tamkivi ja imehea Annuse arengukava laskub Nabala nõiakaevu, rõõmustamaks helilooja Sisaskit, kes hommikuti kummikud jalas trummiga loitsub.

Saame samal hommikul teada, et loodust palavalt armastav KIK on andnud sada tuhat euri Ruusmäele kaevu ehitamiseks. Paras Bantustanile — sai veidi aega janutada. Rahas püherdav koer heintel lõpetas külarahva janu kaevul! Kiiduväärt!

Kultuuriminister Laine Mis-Ta-Nimi-Täna-Nüüd-Ongi on särasilmselt andnud raha setodele leelotamiseks ja tsässoni man praasniku pidamiseks. Aga Tartu asfaldiauke tulevad parandama Põlva teemehed, sest nii käseb tark ja demokraatlikult raha jagav riigihange.

Vahel tekivad ajutised tõrked kah: Tere piima hind, näe, ei tõuse plaanipäraselt ja Comarket põtkib vastu, raisk.

Kes mäletab unikaalset nõukogude distributsiooni ehk sovjetlikku marketingi, kui peenelt väljendada? Eesti siga läks Moskvasse. Seakisa, saba, jalad ja sisikond jäid Eestisse. Moskvasse omakorda saabusid rongid Jaroslavlist, Ivanovost ja Tverist, et viia liha ja vorst provintsidesse laiali. Ei mingit muret — „sami razvozjat”. Ronge kutsutigi nii: „kolbasnaja”.

Eestimaale kui kurgipeenrale avab hea valitseja kraanid vastavalt jaotusdirektiivile, seadusele ja parteilisele plaanile, mis, nagu teada, ongi rahva plaanid. Rahauudised kõikjal! Jaotus-, varustus-, eraldus-, ja teised rahastustorud täidetakse elustava seguga. Juhitakse rahavett, antakse rahaväetist, veidi rahavalgust, avatakse rahaluuke ning lubatakse rahapäikest kasvuhoonesse.

Inimkurgil muret pole — tema kasvagu!

Tahan ülehoolitsetud, haiguste ja tõmbetuulte eest hoitud, ettehooldatud ja järelnopitud Kurk-Eestile osutada, et linnriiklikku kasvuhoonesse võib loodusseadus kogemata järeltõukena maabuda või džihaadisõdalaste jõuk saabuda. Mis siis saab, kui äkki joovad meie arõki kuivaks?

Talupojatarkusest pole mõistlik enneaegu loobuda.

Autor on Delfi kolumnist Mägi-Eestist.