Me valdame pealinna värki, vähemalt enda arvates. Une pealt ja igast asendist võime analüüsida Eesti meediat ja poliitikat. Mina, kolm aastakümmet kõikvõimalikes meedia ettevõtmistes erinevatel mandritel osalenu, Maalehest end rahvale lähedaseks kirjutanud Peeter Ernits ja tänastest poliitmängudest kõrgemal seisev Eesti riigimees, president Arnold Rüütel.

Täna ja siin külavahel oleme vabad - poliittehnoloogidest, linnameeste vigurdamistest, reklaamist, meediakõmast, intriigidest, ärapanemisest, salasobingutest, parteilastest. Me võime rääkida inimestega sundimatult ja ametikohta pelgamata.

Meediauputuses viibija võiks arvata, et küllap käib seal kolkas üks igavene vingumine, poliitikute sõimamine, matslik jauramine ja valitsuse põhjamine.

Aga ei käi!

Inimesed tahavad päriselt ja siiralt kuulda ja teada - kas meil on veel lootust, kas veel on võimalik alles hoida linna läinud naabrilt renditud põllumaad kui 1.mail langevad ära piirangud välismaalastele maid meile kõrge, aga neile odava hinnaga, kokku osta? Leedulased olevat tolle röövspekulante maale lubava seaduse edasi lükanud. Kas meie valitsejatel on veel mune püksis? küsib rukkikasvataja Meremäelt.

Kuidas end kaitsta orjastavate pankurite ja välismaiste kokkuostjate eest? arutleb Võnnus sündinud, aga tänaseks Tallinnast ainult nädalavahetuseks maale sõitev rahandustegelane.

Mida ette võtta pealinnast saabuvate välismaiste jäätmeröövlite tõrjumiseks? Õpetusi jagab Toolamaa talunik. Mees on näinud Saksamaal asulate ümbruses väikseid jäätmeenergeetikajaamu.

Mehi ajab vihaseks see lõputu digijantimine ja reformimine ning ülbe pealinlik surnuksvalitsemine. Autoraadiost kuuleme Margus Leivo ja Hardo Aasmäe arutlusi sellest kuidas poliitnoorukitel võib küll hea inglise keel ja arvutioskus olla, aga puudub veneaegne soomustav poliitvaktsiini – iga euronõmedust ei tasu ikka väga südamesse võtta!

Sellest ka poliitlinnufarmi partide ja broilerite stalinlikud hüpped ning karglemised, mis vanemaid mehi muigama ajab.

Kas riigimetsa raiemahtude kahekordistamine pole mitte kuritegelik? - tahab teada Mägiotsa mees.

Kas teie tellisite digiretsepti, digitelevisiooni ja euro? Kuhu ikkagi jäid eesti kroonid? Kuidagi väga vaikselt hävitati.. Kas ikka kõik hävitati? Aga kes hävitas? – Murelikke küsijaid on rohkem kui meil vastuseid võtta.

Kui haldusreformist jutlustavad asjamehed on minema sõitnud, kas siis saame omatahtsi vallamajas asju ajada?... Ei võta me itimeest palgale, koondame maanõuniku, aga sotsiaalametniku ja kultuurimaja juhataja hoiame alles, jagab kogemusi Lasva valla volikogu esimees.

Me räägime veidi toorestest, aga ringlevatest plaanidest kuidas tekitada maale ühistuid liha, piima, kartuli ja kurgi turundamiseks. Kuidas korraldada tarbijat ja tootjate vahelist arveldust nii, et sellest ei lõikaks liigkasu välismaised pankurid?

Kuidas jätta rohkem raha maale?

Kuidas hoida elu Eestimaal nii et kõigil ja kõikjal oleks võimalik elada rõõmsalt ja õnnelikult?

Ega meilgi kõiki vastuseid pole.

Saabumas on NULLPÄEV, kus viimased võivad saada esimesteks. Vähemalt selline on demokraatia idee.

Kauasest tähtsas ametis istumisest hangunud aju saab ehk puhata, ehk isegi leidub tõeline töö.

Meediajõgi aga vulksub ja vuliseb omasoodu nagu lamba joogivesi, leige ja pinnaline. Kuni kõik see jutt ja kõne hangub hangedes…

Autor kandideerib riigikogu valimistel Rahvaliidu nimekirjas.