Kalle Mälberg: Eesti rahvas vihkab oma valitsejaid

 (275)
Kalle Mälberg: Eesti rahvas vihkab oma valitsejaid
Foto: erakogu

Kirjutama kihutas mu vana sõbra Hardo Aasmäe Rooma Klubi mõtisklus kapitalismi lõpust, õieti aga selle järgnevad kommentaarid. Aga samuti noore Tarandi hästi mõeldud ja algatatud Vabavalitsus.

(Ent ma ei saa aru märkusest, et sinna — Tarandi elitaarsesse varjupoksiklubisse, — mahuvad vaid need keda „heaks kiidetakse„. Kes too headuse otsustaja ikka on, kes kiidab heaks? Millise kriteeriumi alusel? Troika või poliitbüroo? Kamoon, Kaarel!)

Kes ütles, et kommenteerijaid ei tasu lugeda? Vale! Just arvamuste vabajooksus, suurest tigedusest tatti pritsivates, lollides, kohati naiivselt siirastes, aga üksikutes tummistes, kõneleb vox populi, vox dei.

Ma ei hakka siin targutama kapitalismi kriisist, manama vasak- või parempoolsest poliitikat, hullunud reformijaid ega segaseid seadusetegijaid, kiruma välismaiseid röövinvestoreid, ega nende siinseid aidamehi. Lugege kommentaare…

Kõik on ju siililegi selge!

Rahvas vihkab oma valitsejaid zooloogiliselt. Eestlane pole taas (!) enam mingi peremees ega isand omaenese maal. See ajab vihale! Ja kibe tõde on see, et vastuhakk tasalülitusele näib justkui võimatu. Valitsejad pole mingid vene jurakad ega umbkeelsed lääne libedikud. Meie omad ju. Kui vene ajal oli iga kultuuriakt meie ühiselt mõistetav vastupanu, siis tänasele mammonale ei pane keegi vastu. Oleme ise süüdi, et igale maaletoodud ogarusele järele jookseme.

Oli siis vaja kinnisvaramulli, kui Eestis pole inimesigi, kes nendesse kõrrepõlluarenduste pappkarpidese elama läheksid. Ei suuda ju maksta rootslastele laenu, liisida kahte autot ega tassida supermarketist mitmekordselt sissepakendatud säilitustoitu, nuumata jäätmemoolokit ja ravimimonopole, orjata kurat-teab-kellele kuuluvas kontoris, nosida mõttetuid pabereid ja karta maksuametit veel takkapihta. Uskuda majanduskasvu juttu, mis ju loodusseadustega ei klapi kuidagi.

Kui tšuktšil on vabadusastet nii kaua kuni küttimine kestab, siis autojuhina peab ta juba venelaseks hakkama.

Mis on Eestis veel tasuta? Mida saame maksuta? Kus ei karista seadus?

Kuni eestlasel on alles tükikene maad, kuni on maal keegi, kelle juurde nädalavahetusel minna, seni on lootust. Vesi on kodukaevus tasuta, metsast saab seeni ja marju ning kütet kah. Aias on marjapõõsad ja õunapuud, peldiku tühjendab vanaperemees ikka ubinajuure pääle. Värske õhk ja metsajooks — ikka veel tasuta. Pole vaja Indiasse ega Hiinasse tarkust taga ajama minna. Kodus on vanu puid, mille hinge sisse usub enamus eestlasi.

Edasi läheb juba keeruliseks — seapõrsas, kits või kana tahavad süüa. Seega, on vaja harida põldu, niita heina, raiuda metsast kütet. See aga tähendab juba tehnikaostu ja kallist kütteõli ning pankade ja riigiseadustega kohtumist, mis vabale inimesele pole meeldiv. Tappa pudulojuseid kodus ei tohi, kui, siis salaja. Maal toimibki teenetepõhine vahetusmajandus ja mõistagi jääb riik siinsest elust kõrvale. Ise olete süüdi, riigimehed!

Eestlase isikuvabadus lõpeb seal, kus kodanik kohtub ühiskonna, riigiga. Riik pole aga meie sõber. Oma riik aga võiks ju olla!
Kas midagi üleüldse saame teha just täna? Me võiksime, me peaksime tervenema vaimu läbi ja hakkama harima oma aeda, arendama omaenese asja.
Alustama otsast peale, korrastades kõigepealt kuplialused asjad, siis järgneb ka tegu:

1. Milleks orjata mingeid f…g inglasi, kes Ülemistele kraani juurde on pesa teinud. Lõpetage see kaugetest Alpidest siia sõidutatud Eviani ja Perrieri limpsimine! Siniallikatest, Endla ja Norra allikatest ning Külmallikast võiksid tallinlased ise endale vett koju tuua.

2. Igasse valda tuleks rajada jäätmete bioloogilis-mehaanilise töötlemise väiketehased võimsusega 5-10 MW, nagu on Saksamaal. Olmejäätmed väikeasulatest, siiani põllule mädanema jääv heinaniit, oksajäätmed metsatöödelt ja puiduhake — kõik see ju kohalik energeetika! Milleks sööta venelaste naftabojaare, rootslaste jäätmemonopoli või prantsuse energiahiidu. Jätaks kodused katku maaletoojad seekord sõimuta — küll jõuab!

3. Igasse maakonda oma liha- ja piimaühistu! Eestlane peab sööma puhast, kodulähedast toitu mitte kaugemalt kui 50 kilomeetri kauguselt. Lora aeglasest ja piinarikkast surmast ehk nn tervislikust toidust jäägu heaolutsevatele lääneeurooplastele.

4. Aurumasin viib talunikku metsa ja põllule! Aurik Emajõele! Iga unustatud vana on uuel tasandil jälle hea. Ameeriklased on arendanud aurutehnoloogiat nõnda, et mitmel pool sisevetel sõidavad jälle aurikud, mis toituvad jõeäärsest võsast, peale joovad sedasama jõevett. Kui te mind ei usus, siis vaadake ise: www.steamengine.com jms.

5. Tuleb uuesti meelde tuletada Jaan Tõnisson: aatemees, kes rajas esimese rahvusliku laenuühistu Lõuna-Eestis rohkem kui sada aasta tagasi. Rajame Eesti Rahvapanga! Aga palun mitte sellist, kus kiiskavates mäekristallides istuvad rasvunud pangahärrad, kes armastavad golfi. Eestlaste rahvapank olgu kõige moodsam infotehnoloogiline arvelduskeskus, Uus Skype! Kliendid saaksid arveldada 4G-mobiililahenduse kaudu oma kodulähedases kaupluses, selles, mille nad ise valivad. Ja Rahvapank olgu mittetulundusasutus, osanikeks kliendid.

6. Tuleb taastada rahvuslik tööstuslik tootmine, mis väärtustab meie puhta vee, vahelduva kliimaga parasvöötmelise toiduaine, metsa ja puidutooted ning põlevkivil baseeruva õlitööstuse. Mageveekalandus, kohalik bioenergeetika ja maarohud.

7. Neeme Järvi on Eesti rahvuslik rikkus, ennast maailmas tõestanud talent. Aga kõike ei saa rahasse ümber istutada isegi tema. Pole justkui kuulnud, et Arvo Pärt oleks siinmail rahast iial rääkinud… Eesti kultuur ei pea raiskama ressurssi sadade klassikalise muusika suurvormide siin esitamise peale, nagu seda tehti laulupeol, ega pingutama end naeruväärseks, näitamaks et „oleme tasemel”. Mis eurovisioon? Me peaksime tõlkima kümnesse maailmakeelde sada tuhat eksemplari Kalevipoega, lisaks Tammsaare, Kivirähki , Juhan Liivi, oma Krossi ja Afanasjevit ning viima endast kaugele kirjanduslikku sõnumit. Samuti toetama Metsatölli, Vägilasi ja Zetosid nende maailmaturneedel. Eesti oma Bob Marley, anna märku!

8. Eestis elab umbes 20 teaduse suurmeest, kes mahuvad maailmas enamtsiteeritute pingeritta. Publitseerime nende sõnumeid arusaadavas keeles, tõlgime ja saadame laiali Hiina, Ameerikasse, Indiasse, Inglismaaale.

9. Millal hakatakse projekteerima tõeliselt kiiret raudteed, et Tallinnast hommikuks Berliini jõuda? See rajatis tuleb ehitada senise raudtee kohale postide otsa, et lõpeksid need jubedad raudteeõnnetused. Vaadake Shaghai ja Hongkongi vahelist raudteed — lahe! (vt. www.eib.org/projects. Clean Transport Facility).

10. Marju Lauristin tõstatas mõtte, et rajada tuleks suur rahvusvaheline lennuväli. Arvan, et tuleks tõesti tekitada Changhi taoline, nagu on Singapuris, või Hongkongi saarele rajatud uus lennuväli. Ehk siiski mitte Ardu või Anna kanti. Parem oleks Tapale veel kümmekond maandumis- ja ruleerimisrada lisada. Siis tekitada Hiina, Jaapani ja Singapuri lennujaamadeesse reklaamplakatid „Fly Estonia, get Europe free!” Tapalt saaks hiinlane, jaapanlane ja hindu tasuta rongiga Berliini, nagu juba rääkisime.

11. Ah, mõelge ise ka midagi välja! Kommentaarid ju vabad…

Head jätkuvat 10 224. aastat Pärast Jääd!

Autor on külamees Karijärve äärest.