Reformierakonna ja IRL-i pingestunud läbisaamist tahaksid ära kasutada Sven Mikseri juhitavad sotsiaaldemokraadid, kes annavad juba mitmendat korda vargsi märku soovist ise IRL asemel valitsusse pääseda.

6. novembri Postimehes analüüsib Mikser, miks teised erakonnad ei saaks Reformierakonnaga valitsuses jätkata ning miks just sotsid oleksid selle töö jaoks need „õiged“. Viimastel aastatel on sotside retoorika olnud selge ja üks, et just nemad võidavad nii kohalikud kui Riigikogu valimised ja teised erakonnad peavad peagi soni näpus nende vastuvõtule tulema.

Sotside juhid on väga impulsiivsed, aga samas ka lapsemeelsed. Nad unustavad hetkega kogu halva, mis neid ennast määrib ja püüavad seda teiste kraesse käänata. Minu arvates nii kaugele ei jõua.

Sotsiaaldemokraadid peaks end Eesti poliitilisel kaardil määrama ja mõtlema siis järele, kas on otstarbekas enne valimisi telekaamerate ees paremerakondadega käed lüüa. Andres Anvelti vääratusest Kolmeraudse saates toibuvad sotsid ilmselt veel mõnda aega. Tema taandumine Tallinna piirkonna juhi kohalt on seejuures vaid piinliku läbikukkumise kosmeetika.

Rumala pakti tulemusena on sotsidel taas Tallinna volikogus erakondadest kõige vähem hääli. Türi ja Tallinn jäid võtmata, loosungist on õhus veel lubadus vallutada Toompea. Tahaks näha, kuidas see neil õnnestub.

Mind ei huvita, miks Mikser peab valitsusse sobimatuks teisi erakonda. Keskerakonna kohta kirjutas ta aga järgmist: „Reformistid võtaksid tsentriste valitsusse kutsudes oma õlule osa vastutusest Tallinna korruptiivse linnavõimu eest, keskerakondlastel aga pole põhjust lühikeseks ajaks valitsusse kippuda, kui sellega ei kaasne nähtavat märgilist saavutust, midagi «raudtee tagasiostmise» taolist – tuntavat pensionitõusu, elektri hinna alanemist või progressiivset tulumaksu.“

Kirjutasin enne valimisi mitu pikka lugu korruptsioonist Tallinnas ja riigis, mis põhinesid kohtu ja kaitsepolitsei andmetel. Mul on kahju, kui Mikser loeb ainult oma artikleid ning jääb seetõttu paljust olulisest infost ilma. Ütlen siis uuesti ja ehk Mikser paneb seekord tähele. KAPO tegevuse tulemusena 2009-2013 aastatel jõustunud süüdimõistvaid kohtulahendeid analüüsides selgub, et väidetavalt äärmiselt korrumpeerunud Tallinna Linnavalitsuse kümmekond süüdimõistetud töötajat on vaid murdosa korruptsioonis süüdi mõistetud ametnikest (Täpsemalt 5% Tallinnas; 18 % muudes omavalitsustes; 10% kriminaalhoolduses; 25% riigiasutustes ning 42% politseis ja mujal õiguskaitses 2012. aastal.)

Tõepoolest, süüdimõistmistest pole seejuures puutumata jäänud kaitse- ega kriminaalpolitsei, prefektuurid, ministeeriumid, riigiametid, maavalitsused, kaitse- ega merevägi, vanglaametnikud, Riigikogu kantselei ja nii edasi! Mikser peaks ju teadma seda kõike, aga ajab ikka oma vana jura.

Viimastel aastatel on Keskerakonna vastu proovitud ikka mängida vene kaarti. Nüüd tõi Eerik-Niiles Kross sisse korruptsiooni teema. Mul on kahju, et sotsiaaldemokraadid hüppavad iga hüüde peale, mis kutsub Keskerakonda kukutama. Seda hoolimata hüüdjast. Ma ei peaks Mikserile meelde tuletama seda, et Tallinna koalitsioonist lahkusid nad siis, kui riik asus Keskerakonna vastu ristisõtta, väites, et meid toetab mingi salapärane vene raha. Need väited on seniajani nii prokuratuuri kui kaitsepolitsei poolt tõestamata.

Tulles tagasi korruptsioonijutu juurde, tuletan Sotsiaaldemokraatidele meelde, et musti lambaid ja hämaraid tegusid on küllalt nendegi hingel. Erakondade rahastamise järelvalve komisjon uurib praegu sotside rahastamist eelmistel Riigikogu valimistel. Kui rääkida mustadest lammastest, siis oli nende hulgas näiteks Lääne-Viru „heategija“ Angela Olt, kes lahkus erakonnast pärast Janar Filippovi palju tähelepanu pälvinud artiklit, mis kirjutas tema süüdimõistmisest 400 000 krooni annetajate raha omastamises. Lisaks räägitakse, et keegi sotsiaaldemokraat Robert proovis möödunud valimiste eel Tallinnas väidetavalt hääli osta ja politseipatrull viis ta plate peale järele mõtlema. Seni on selgeks rääkimata ka ajakirjanduses korduvalt kajastust leidnud kahtlustused Ossinovskite kaudu nendeni jõudva vene rahade kohta mida on kasutatud valimiskampaaniates.
Nuiaga löömist tuleb ka õppida.

Sellele võib Mikser kinnitust saada oma tuntud endistest politseinikest parteikaaslastelt. Kui käsi on nuia hoidmisel nõrk, võib juhtuda, et nui pöördub lööja enda vastu. Ega ma väga hästi aru ei saa, miks peaks Toompea võimuliit praegu laiali minema. Mikseri palvetest siin paraku ei piisa. Kui see ometi peaks juhtuma, siis küllap Reformierakonnal on tagatoatäis strateege, kes annavad peaministrile nõu, kellega edasi minna. Mikserile aga tuletatakse vastuseks kohe meelde sotsiaaldemokraat Mihkel Pärnoja ja Eesti Raudtee mahamüümist; sots Ivar Virkust ja Tallinna Vee enamusaktsiatega tehtud tehinguid; sots Ivari Padarit ja omavalitsuste eelarverahade kahetsusväärset kärpimist.