Kalle Klandorf: politsei uued mõõdikud – inimesed, keda tuleb nuhelda
Olen sel nädala ametlikult puhkusel, kuid kulutasin pool puhkusepäeva, et minna kohtusse vaatama oma pikaaegse kaasvõitleja, Edgar Savisaare, väidetava liiklusrikkumise arutelu. Kuulanud ära menetluspoolte väited, sai mulle selgeks, et politsei on asja menetledes eksinud oma kutse-eetika, menetlusnormide ja kõige sellega kaasneva osas. Küsitav on vaid see, kas rikkumine on ühekordne või ulatuslik, oskamatu või pahatahtlik.
Selliseid emotsioone tekitasid minus mõned kentsakad vastuolud, mis kohtus ilmsiks tulid. Nimelt pärinesid politseipoolsed tõendid vaid ühe politseiniku suust ning needki tõendid olid segased ja suisa valed.
Politseinik mõõtis teepervel kiirust. Olles fikseerinud ühe auto väidetava kiiruseületamise, andis ta mõõteriista üle oma kolleegile ning palus tal pidada kinni poole kilomeetri kauguselt läheneva musta värvi ja põlevate udutuledega auto. Ise istus kiirust mõõtnud politseinik autosse. Teine politseinik peatas seejärel kolleegi sõnade järgi auto, mille roolis istus Savisaar ja hakkas väidetavat kiiruseületamist menetlema.
Pahatahtlik kius
Nagu selgus, oli rikkumise protokoll koostatud vigaselt. Ühe menetleja nimi oli maha tõmmatud ja see oli asendatud teisega. Kiirusemõõtmise protokollilt puudus allkiri sootuks, mis kõik näitab vähemalt suurt hooletust menetluse läbiviimisel.
Pika vaidluse tekitas kohtus ka auto udutulede küsimus. Politseiniku väidete kohaselt põlesid kiirust ületanud autol sinised udutuled. Kohtule esitati Savisaare auto udutulede olemasolu kohta tõendiks mustvalge foto, mis kohtuniku hinnangul oli pildistatud Õllesummeril. Miks oli politsei suvisel üritusel linnapea autot pildistanud, jäi ebaselgeks. Kaitsja vastas omakorda Silberauto õiendiga, mis kinnitab, et antud autol udutulesid üldse ei ole.
Kõik inimesed, kes kohtus viibisid, pidid aru saama, et politsei on kõvasti ämbrit kolistanud ning ei suuda seda tunnistada või ajab lausa pahatahtlikku kiusu. Ma ei saa aru, miks menetleja ei soovinud vastu võtta kaitsja pakutud tunnistajaid, kes oleks võinud menetluse käiku juba varem selgust tuua.
Seetõttu viibis kohtus ka Siret Kotka, kes oli väidetava kiiruseületamise ajal kaasasõitjana autos. Tema varasem ülekuulamine oleks võimaldanud politseil juba menetlusfaasis oma vigu märgata ning asi poleks ehk kohtusse jõudnudki. Samas jäi mulle kaitsja küsimustest mulje, et ühe kahest politseinikust sel teelõigul koostatud protokolle on vaidlustatud ka varem. Nii vähemalt võis aru saada kaitsjast ja politseinike ägedusest, kes kuidagi ei soovinud seda küsimust kohtus saalitäie rahva ja ajakirjanike ees avalikult arutada.
Kas politsei on ka siin poliitvõitluse instrument?
Vähest süvenemist paistis välja ka mujalt. Politsei jättis täielikult kasutamata võimalused, mida kasutas kaitsja. Viimane võttis autoesindusest tõendi näiteks udutulede kohta. Samuti Maanteeametist sõidukiloenduse andmed, mis fikseerisid tol päeval mõõtmispunkti läbinud 25 000 autot. Seega on väga vähetõenäoline, et linnapea oleks teelõigul, kus üks rida kadus, saanud uhkes üksinduses suurelt kiirust ületada. Pigem oli seal tihe liiklus. Aga politsei väitis oma dokumentides sellest hoolimata, et teel sõitis uhkes üksinduses vaid üks must auto, Savisaarega roolis.
Isiklikust kogemusest võin öelda, et sõitsin aasta tagasi samal trassil ning politsei pidas mu kinni. Olin kolonnis sõites samuti kiirust ületanud. Ka minul on must auto, millised tunduvad sealkandis politseinike teravdatud tähelepanu all olevat. Mina tunnistasin tookord väidetavat eksimust ja leppisin trahviga. Nüüd tundub, et oma õiguste eest võitlemine polegi nii lootusetu. Võttes arvesse politseinike hooletust, soovitan peatatud autojuhtidel suhtuda menetlusse tähelepanelikult ja kriitiliselt.
Kohtus selgus tunnistusi andnud politseiniku jutust, et politseis on mingi sisemise regulatsiooni dokument, mis nõuab teatud avaliku elu tegelaste peatamisel sellest oma ülemusele ette kandmist. Tuleb välja, et politseil on mingi ennekuulmatu nimekiri inimestest, keda tuleb kindlasti nuhelda. Kas on olemas ka nimekiri puutumatutest? Kas politsei on ka siin poliitvõitluse instrument?
