Kalle Klandorf: Indrek Põdra ja ta grupi lugu ehk Organiseeritud kuritegevus õiguskaitseorganites
Prokurör tõi kohtusaali selgelt kuritegeliku ühenduse tunnustega organisatsiooni, aga kohut mõisteti nende üle altkäemaksu saamise, andmise ja vahendamise eest.
Organiseeritud kuritegevus on pikaajaline, teadlik ja tahtlik, omavaheliste ülesannete jaotusega tegevus, mis hõlmab üksikisikuid ja kuritegelikke gruppe. Selle tegevuse eesmärgiks on majanduslik kasu, kasutades nii legaalseid kui illegaalseid vahendeid. Osa tegevusest sooritatakse vägivalla või sellega ähvardamise teel. Iseloomulik on ka korruptiivsed sidemed riigi või omavalitsusasutustes, mis võimaldavad vältida sotsiaalset kontrolli ühiskonna poolt ning osutada vastutegevust. Organiseeritud kuritegevuse põhieesmärgiks on majanduslik kasu, seda mitte ainult illegaalse tegevusega, vaid ka legaalselt, luues või kasutades legaalses majandustegevuses osalevaid äriettevõtteid, milles pestakse raha või varjatakse kuritegelikke tulusid.
Sellise kuritegevusega käib tihedalt kaasas ka korruptsioon, mis on sillaks majanduskuritegevuse juurde ja võib sageli olla toime pandud muude kuritegude katteks. Äraostetavust on sealjuures kahte tüüpi. Üheltpoolt instrumentaalne korruptsioon, mis seisneb ametniku mõjutamises konkreetse teo sooritamiseks, mis on ühekordne. Teisalt endogeeniline korruptsioon, mis seisneb organiseeritud kuritegevuse varjatus ja tulevikku suunatud lähenemises võimu otsustusprotsessidele.
Kohtumaterjalides on kirjas, et püsiv kuritegelik ühendus sündis Põdra juhtimisel 2009. aasta kevadel ja tegutses 2011. aasta detsembrini. Enne seda osutas Põder väiksemaid teeneid ja vähema raha eest. Kolme aasta eest langes Põder lõplikult kurjategijate ringi ning tajudes oma tugevat positsiooni kapo töötajana, asus teenima suurt raha, osutades kurjategijatele teeneid. See tuletab meelde Astrid Lindgreni lastejuttu, kus mõõganeelaja Alfredo õpetas lapsi enne mõõkade kallale asumist neelama esmalt nööpnõelu.
Esimese kindlakstehtud nööpnõelana aitas Indrek Põder vahi at vabastada autovarga ja kelmi Valeri Vassilenko. Edasi järgnesid juba suuremate terariistadena esimese astme kuriteod ning moodustus püsiv kuritegelik grupp, kuhu kuulusid Aleksandr Avdenja, Oleg Smoli, Nikolay Kholopov, Aleksandr Arhipov. Hiljem liitus grupeeringuga Rene Keivsar. Järgnevate aastate jooksul ehitas Põder järjekindlalt üles oma kuritegelikku organisatsiooni, kasutades ära oma positsiooni Kaitsepolitseiametis.
Aastate jooksul korraldas musta südametunnistusega kaitsepolitseinik oma ametiseisundit kasutades vahi alt vabastamisi, mõjutas kriminaalmenetlusi kurjategijate kasuks, kogus isikute kohta andmeid ja püüdis muuta kurjategijate vastutust mõjutavaid asjaolusid. Teised grupeeringu liikmed kogusid andmeid inimeste kohta, kes tegid ebaseaduslikke majandustehinguid või olid sattunud erinevate grupeeringute vahelise võitluse ohvriteks. Indrek Põdra käsilased võtsid võitlusest ka ise aktiivselt osa, aitasid oma juhile raha välja pressida ning korraldasid talle kohtumisi nii Eesti kui ka välismaiste kuritegelike juhtidega.
Organiseeritud kuritegevuse küsimuse tõstatas enne jõule Eesti Päevalehe veergudel ka Kärt Anvelt. Ta osutas, et Päevaleht oli rääkinud kõnealusest kriminaalasjast kümnete asjassepuutuvate inimestega ning selgunud suund oli üllatav. Anvelt viitas lausa riigipiire ületavale organiseeritud kuritegevusele ja rahapesule. Ja tõepoolest, Indrek Põder kohtus Lätis koos Nikolay Kholopoviga ühe sealse allilma juhi, Vjatseslav Šestakoviga, hüüdnimega Sliva. Päevalehe väitel oli arutlusel, kuidas hakata kontrollima ja manipuleerida suurt hulka Baltimaid läbivat kuritegeliku raha.
Nende kohtumiste osas algatasid Läti julgeolekuasutused kriminaalmenetluse, uurimaks meie kaitsepolitseinik Põdra väidetavaid sidemeid Läti kuritegeliku maailmaga. Läti siseminister Rihards Kozlovskis ütles sealsele TV3-le antud intervjuus, et riigi julgeolekuasutused algatasid koos Eesti kolleegidega uurimise, selgitamaks, kas Lätis elamisloaga elavad Venemaa kodanikud võivad olla seotud Põdra ebaseadusliku tegevusega.
Võimalik, et organiseeritud kuritegevusele pidi hakkama raha pesema Eesti Krediidipank. 2011. aastal teatas Krediidipanga senine omanik Moskva Pank, et müüb oma osaluse ühele Šveitsi ettevõttele, mis oli kuuldavasti seotud lennufirmaga, mille teeneid kasutasid Interpoli poolt tagaotsitavad Andrei Borodin ja Dimitri Akulin. Viimane neist sai Eestis tuntuks, kui lasi Stelmach-Raudse kontoril oma lähisugulastele Eesti elamisload vormistada.
Moskva panga juhid andsid ühtekokku 3,6 miljardi euro eest laene Küprose firmadele, mis lõpetasid peagi tegevuse, kuid raha jäigi kadunuks. Arvatakse, et väike osa sellest hiiglaslikust rahavoost liikus just läbi Krediidipanga. Samuti on kuulda, et Šveitsi firma ja Moskva pankurid on seotud ning võib arvata, et Krediidipanka soovisid nad oma huvisfääri, et varjata selles peituvaid hämaraid saladusi.
Selle panga kaaperdamiseks saigi Indrek Põder volitused ja asus tegevusplaani ellu viima. Esmalt sokutas ta oma käsilased panga järelvalvenõukogusse. Teised liikmed, kes polnud temaga seotud, langesid ebaseadusliku jälitustegevuse ohvriks. Põder nõudis nende ja nendega seotud firmade kohta Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) Rahapesu andmebüroolt (RAB) välja materjalid, kontrollis Meelis Taanieli kaudu politsei andmebaase, et leida kompromiteerivaid materjale. Enne kui panga kaaperdamine õnnestus, võtsid kolleegid ta vahi alla.
Omaette küsimus on, kas Indrek Põder oli Stelmach-Raudse kontoriga elamislubade afääris seotud või soovis ta lihtsalt selle pealt teenida, nagu mõnel pool osundati. Siseministeeriumi asekantsler Erkki Koort ütles detsembri keskel Delfile, et PPA sisekontrolli juht Meelis Taniel ja Indrek Põder ei olnud elamislubade äriga seotud. Raivo Aeg rõhutas samuti, et kindlasti polnud kinnipidamised seotud elamislubade müügiga.
Tõepoolest, kohtutoimikust selgub vaid, et Põder püüdis oma kuritegeliku grupiga raha eest sekkuda PPA elamislubade väljastamise kontrolli. Põder teatas oma kaasosaliste kaudu kümnetele inimestele, et ta saab mõjutada PPA tegevust, võtmaks ära elamislubasid, mille olid hankinud Stelmach ja Raudne. Mulle tundub seejuures äärmiselt kahtlane, et Eestis tegutses jõustruktuuride vaateväljas pikka aega märkamatult kaks „organisatsiooni“. Üks hankis elamislube ja teine pressis nende eest raha välja. Küllap asjalikumal uurimisel oleks nendevaheline side tuvastatud.
Võimalik, et tänu moodustatud Riigikogu erikomisjonile, mis nõudis Stelmach-Raudse afääri suhtes kriminaalasja algatamist, on võimalik need seosed hiljem tuvastada, kuid isiklikult usun ma, et pigem on kõik otsad juba vette kadunud, sest kriminaalasja algatamisega jäädi pool aastat hiljaks.
Detsembri lõpus kirjutas Delfi, et Põder võis olla seotud Rahapesu andmebüroo kaudu tulnud info manipuleerimisega. Antud tegevust kirjeldati seal nii, et RAB jälgib raha liikumist Eestis tegutsevate pankade kontodel ja bürool on õigus pankade arveid kontrollimiseks kuni 4 kuud kinni hoida. Väidetavalt hoiti teatud kahtlasi summasid kinni, aga riigi julgeolekuasutustega seotud inimesed asusid 10-15% teenustasu eest kahtlasi summasid avama või protežeerima.
Delfi versioon kõlab seejuures üsna tõepäraselt. Indrek Põdra kohtuotsusest käib läbi Rahapesu andmebüroo tundmatu töötaja „O“, kes kohtuotsuse kohaselt osutas Põdrale korduvalt ebaseaduslikke teenuseid. Sealhulgas firmade ja eraisikute taustauuringute osas, kelle rahad olid RAB-i või prokuratuuri poolt arestitud. Kohus tuvastas juhuse, kui RAB tühistas ettekirjutusega piirangud ühe Põdra protežeeritava konto suhtes.
Seesama „O“ osutas Indrek Põdrale korduvalt abi. Näiteks kontrollis ta Põdra esitatud nimekirja firmadest, mida oli vaja seoses pangaafääriga uurida. Samuti teatas Põder Oleg Smolile, et „O“ ootab teda seoses Krediidipanga aktsiatehingutega läbirääkimistele. Nii elamislubade andmisel kui ka RAB-i tegevuses on palju hämaraid aspekte ning on võimalik, et Rahapesu andmebüroo üksikud töötajad said Põdralt oma koostöö eest tasu ehk altkäemaksu.
Mõnda aega tagasi ilmus Eesti Ekspressis intervjuu endise kapo asedirektori lähisugulase Rene Keivsarega, mis sisaldas eneseõigustusi ja suisa valet. Huvitav, miks Ekspress Keivsarele sellise võimaluse üldse andis. Kohtutoimikutes on faktid, mis näitavad selgelt, et leheintervjuus end vaid talgulisena Põdra maja ehitanud mees tegutses kuritegelikus grupis aktiivselt altkäemaksu vahendamise ja rahapesuga.
Vaadates kohtualuste tausta ja võrrelda nende tegevust eelpool nimetatud organiseeritud kuritegevuse tunnustega, vastab seltskond igal juhul kuritegeliku grupeeringu erijoontele.
Indrek Põder – pani toime I astme kuriteo, varem kriminaalkorras karistamata kapo ametnik, Aleksandr Avgdenja – pani toime II astme kuritöö, varem karistatud, Valeri Vassilenki – pani toime I astme kuriteo, varem karistatud, Rene Keivsar – pani toime II astme kuritöö, varem karistamata, OÜ Webholding(Andres Tiisler) – pani toime II astme kuritöö, varem karistamata, Oleg Smoli – II astme kuritegu, varem karistamata, Nikolay Kholopov – pani toime I astme kuritöö, varem karistatud, Aleksandr Arhipov – I astme kuritöö, varem karistamata.
Kohtuasjas kokkuleppemenetluses sündinud kohtuotsus ei vastanud kindlasti ühiskonna ootustele. Reaalse vanglakaristuse sai vaid kuritegeliku grupi edev liider. Võideldes riigireeturite ja organiseeritud kuritegevusega, ei tohiks me minna kokkulepetele, sest inimestele jääb nii raskete kuritegude puhul kokkuleppe sisu mõistmatuks.
Seoses kohtuprotsessiga jäi aga õhku rida küsimusi, millest väike osa on siin:
Kas Põdra ja Stelmach-Raudse asjas on üle kuulatud ka mõni prokurör, sest ajakirjanduse andmetel oli ka prokuratuuri töötajatel neis kuritegudes oma osa?
Nagu selgub kohtuotsusest, olid kriminaalasja segatud veel mitmed eraisikud, kelle nimesid kohtuotsus ei kajasta. Ajakirjanduse andmetel oli vahi all näiteks Ats Pärnaste. Kas tema osatäitmine antud kriminaalasjas piirdus ainult šašlõkiküpsetamisega või oli ta asjaga seotud ka lähemalt?
Kas prokuratuur arvestas ka nende andmetega, mis tulid Põdra kohta Läti julgeolekustruktuuridelt, mis kajastasid tema sidemeid Läti allilmategelastega?
Kas RAB-i üksikud töötajad olid seotud Põdraga ja osutasid talle ebaseaduslikke teeneid?
Kas kapo komissar Viljar Subka vabastati töölt seoses ebaseaduslike teenetega Põdrale?
Miks Meelis Taanieli kriminaalasi eraldati Indrek Põdra menetlusest? Kas põhjuseks on ainult see, et Taaniel otsustas pika menetluse kasuks ega läinud kokkuleppele prokuratuuriga?
Kas Põder kasutas Vene allilmaliidritega kohtumiseks töölähetusi, kui ta käis Riias, Inglismaal ja Prantsusmaal?
Kas keegi kavatseb uurida Indrek Põdra mahitatud politseiametnike vabastamist ja kriminaalmenetluste alustamist?
Kuigi seda menetlust on lastud paista suure töövõidu ja enesepuhastusena, siis kokkuvõttes jäävad paljud otsad õhku rippuma ja seetõttu on lõpptulemus poolik.
Sellise kiirustatud lahendusega ei näita õiguskaitseorganid mingil juhul läbipaistvust ja avatust vaid asi muutub analüüsimisel veel segasemaks.
