Kaljo Laas: Väikerahvas peab ühte hoidma
Inimeste ühistegevuse aluseks on kogukond. Kogukonna aluseks on inimestevahelised sidemed. Need kujunevad perekonna ja hõimkonna baasil: lasteaias, koolis, töökollektiivis, huviringides. On tuntud korporatsioonide ja ehitusmalevate seltskonnad.
Omavaheline suhtlus nimetatud tasanditel annab mitmekülgse pildi inimestest, kellega tuleb eri olukordades kokku puutuda. See näitab, kelle peale võib raskustes loota, keda usaldada. Külakogukonnas, vallas, alevikus, suvila- ja aiandusühistus toimib „naabrivalve“ ja lihtne on korraldada kogu kogukonda huvitavaid ettevõtmisi. Kogukonna mõistet võiks tinglikult rakendada ka meie riigi suhtes.
Kahjuks on viimastel aastatel tulnud korraldusi, keelde ja soovitusi, mis on hästi toimivat kogukonda lõhestanud. Varasemast ajast võiks meenutada väikeste kolhooside ühendamist, teist keelt kõnelevate ja teiste kommetega elanike arvukat sissetoomist. Pärast taasisesisvumist on paljusid kogukondi aga lõhestanud erakonnastumine.
Eriti ohtlikuks võib kogukondadele saada sunniviisiline haldusreform. Normaalselt elavaid ja töötavaid kogukondi võivad häirida ja pärssida ka mitmed Euroopa Liidust saabuvad meie olukorda ja traditsioone mitte arvestavad soovitused ja nõuded. Eriti ohtlikud on mitmesugused kvoodid.
Vald või linn kui kogukond on huvitatud, et seda juhiksid ausad ja võimekad juhid. Selleks on vaja leida õige mees vallavanemaks või linnapeaks ja anda talle võimalus luua omale valitsuse näol usaldusväärne ja võimekas meeskond.
Kahjuks ei ole see mitme volikogusse kuuluva erakonna tõttu alati võimalik. Suurem osa meeskonnast tuleb moodustada erakondlikke eelistusi arvestades.
Tulemuseks on sageli ebakompetentsus, ametnike ebakindlus tuleviku suhtes, äärmisel juhul pidevad vastastikused süüdistused. Näiteks võiks olla Pärnu linn. Sellega võiks seletada isegi valitsuse saamatust reaalse eelarve koostamisel. Välistada tuleks poliitikust ametnikke.
Kui ettevõtlik inimene asub ettevõtet looma, siis valib ta oma partneriks ja töötajateks inimesi, keda ta tunneb ja usaldab. Nendeks on pereliikmed, klassivennad, ülikoolikaaslased. Töötades üksmeelse kollektiivina on suuremate raskusteta võimalik üle elada ka mõõnaperioodid. Heaks näiteks on Estonia klaverivabrik.
Kui aga järgida pimesi EL-i direktiive, tuleks kollektiivi tööle võtta ka alkohoolikuid, vangist vabanenuid, luusereid. Tööjõu vajaku tingimustes tuleb muidugi ka neid tööle võtta, kuid seda ei saa teha mingite etteantud kvootide alusel. Kord eksinu peaks ise ennast üles töötama.
Abiks saab siin olla sotsiaaltöö. Seni naudivad veel täielikku vabadust oma meeskonna koostamisel teatrid, spordivõistkonnad.
Arengu piduriks võib saada ka korruptsioon. See mõiste vajab senisest täpsemat piiritlemist. Näiteks: kas pidada pistiseks kohvilaua korraldamist, meene kinkimist või auto ja traktoriga hädas oleva sugulase või naabri abistamist.
Eriti raske on neid piire tõmmata väikses vallas või linnas, kus paljud teenused ei ole ametlikult kättesaadavad. Raskused tekkivad ka väikse linna või valla piirides hangete korraldamisega. On ju sageli hankes osalevas kollektiivis keegi hanke korraldaja sugulane või koolivend.
Korruptsiooniks tuleks pidada ja ka kohtulikult karistada eelkõige siis, kui on tegemist rahalise pistisega. Väiksed ärilised soodustused partnerite vahel peaksid kuuluma normaalse majandustegevuse valdkonda. Ei saa ka kuidagi õigustada või soodustada pealekaebamist.
Eesti ühiskond on liiga väike, et teda kas erakondliku lõhestamise või üksteisele jala tahapanemisega lõhestada.
