Kalev Lillo: Ettevõtluse toetamise kümme aastat

 (3)
Kalev Lillo: Ettevõtluse toetamise kümme aastat
Foto: erakogu

Sügis 2001. Eesti tähistas taasiseseisvumise kümnendat aastapäeva, 9/11 oli vapustanud maailma, käisid Eesti ühinemisläbirääkimised Euroopa Liiduga ning sellesama liidu 12 riiki valmistusid euro sularaha kasutuselevõtuks järgmise aasta 1. jaanuarist.

Aasta varem loodud Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse ehk rahvakeeles EAS jaoks oli Euroopa tõukefondide rahade rakendamine Eesti majanduse hüvanguks veel tulevikumuusika. Kõigepealt tuli läbi viia liitumisprotsess ühise märgi alla, kuna alles aasta eest tegutsesid eraldi Välisinvesteeringute- ja Ekspordiagentuur, Regionaalarengu sihtasutus, Innovatsioonifond ning Turismiamet kuulus lausa ministeeriumi koosseisu. EASi toetusprogrammide ja tegevuste rahastamiseks oli eelarves ette nähtud alla 100 miljoni krooni, millele loodeti lisa Eesti Raudtee erastamisest laekuvatest vahenditest.

2001. aastale järgnenu on meile teada — ühinemine oluliste liitude ja organisatsioonidega, mabu (majandusbuum) ja järgnenud masu, eelarvekärped ja euro kasutuselevõtt. Eesti SKP on selle ajaga enam kui kahekordistunud, olles jõudnud ligi seitsmelt miljardilt eurolt ligi 16 miljardi euroni.

Kümme aastat EASi nõukogu liikmena annab mulle võimaluse tagasi vaadata, milline on olnud ettevõtluse areng sel perioodil ning kas EAS on suutnud kasvatada oma tugevusi ja täita talle pandud ootusi. Teen seda 10 fakti abil:

1. EASi töötajate arv on kasvanud 10 aasta jooksul 100 töötajalt ligikaudu 300 töötajani praegusel hetkel;
2. EASi eelarve on 10 aasta jooksul suurenenud pea kaksteist korda 16 miljonilt eurolt 192 miljoni euroni;
3. EAS on 10 aastaga loonud 10 välisesindust 9 erinevas riigis;
4. EASi kohta on 10 viimase aasta jooksul olnud üle 17 000 meediakajastuse, seejuures viimastel aastatel on number oluliselt suurenenud ja näiteks 2010. aastal oli kajastusi kokku 3085;
5. EASil on viimase 10 aastaga eraldanud raha rohkem kui 10000 erinevale kliendile;
6. Teadus- ja arendustegevusele on EAS erinevate meetmetega suunanud kokku 193 mln €;
7. EAS on 10 aastaga välja andnud investeerimistoetuseid ja teinud omategevusi kokku 900 mln € ulatuses;
8. 226 omavalitusest on EAS oma tegevusega toetanud 220 omavalitsust kokku 252 mln € ulatuses;
9. EAS on aidanud kaasa ligikaudu 2500 ettevõtte sünnile ja rahastanud neid kokku ca 20 mln €;
10. EAS otsustab iga tööpäev finantseerida keskmiselt projekte 650 000 € ulatuses.

Kas pole muljetavaldav?

Viimase kümnendi kõige olulisemad aastad EASile langesid vahemikku 2008 — 2010, nendeks olid kriisiaastad. On kostnud hääli, nagu erinevalt teistest riikidest ei oleks Eesti stimuleerinud majandust abipakettidega. See on vale.

Vastupidi, neil aastatel olid sihtasutuse tehtud investeeringud eri projektidesse läbi aegade suurimad, kokku 650 miljonit eurot. Pankade päästmisi ei olnud meil vaja ette võtta, see on tõsi, kuid riigistruktuuridel oli kriisi ületamisel oma roll. Võib öelda, et EAS tegutses tsükliliselt, suunates majandusse suuremaid investeeringuid, mis aitasid paljudes sektorites rasked ajad üle elada.

Kindlasti ei tohi tähelepanuta jätta nn edulugusid, mida EAS täna lausa raamatusse koguma on asunud. Vaid mõned näited:

Fortumo — Ettevõtluse Auhind 2011 peavõitja, 2010 käive 65 miljonit krooni, EAS toetas tootearendust

Luksusjaht — uus jahimudel, käive 100 miljonit krooni, kasvab jõudsalt, EAS toetas tootearendust

Estonia Klaverivabrik — EAS toetas uue klaverimudeli tootearendust. Eesti „märk“ muusikamaailmas.

Viru Keemia Grupp — EAS abil toimus tootearendus, mille tulemusena rafineeritakse õlist mootorikütus

Ericsson — Eesti suurim eksportöör. EAS toetas kompleksse paketiga investeeringu teokssaamist ehk aitas kaasa Eesti „Nokia“ tekkimisele.

Üliolulise ettevõtmisena meenub igaaastane Ettevõtluse Auhinna konkurss mis on kõrgeim Eesti riigipoolne tunnustus ettevõtetele ja ettevõtlusele. Loomulikult ka ettevõtluskonkurss Ajujaht, mille eesmärgiks on aidata noori talente uuenduslike ettevõtete loomisel.

Need ettevõtlust ja ettevõtlikkust propageerivad üritused peavad kindlasti jätkuma, aga kas seniseid tegevusi peaks muutma, parandama või hoopis paremini sihtima? Nendes küsimustes kutsun kõiki huvitatuid arutelule.

Pigem vähem aga paremini?

Masu ajal toetasime väga paljusid ettevõtteid. EAS aitas kaasa sadade mikroettevõtete tekkele, mis olid üheks võimaluseks tööhõive parandamisel. Usun, et see oli vajalik — ettevõtjad ja ettevõtlikud inimesed tundsid riigi tuge ja see aitas raksed ajad üle elada. Tulevikus näen valikuvõimalusena keskenduda pigem väiksemale hulgale valdkondadele ja suurema mõjuga investeerimisprojektidele.

Eesti püsib välisinvesteeringutele atraktiivse kohana ning siin tuleb küsida, kas EAS võiks olla selekteerivam Eestisse kapitalipaigutusi planeerivate ettevõtetega. Juhul kui Eestisse investeeriv ettevõte on valmis maksma töötajatele 30 protsenti kõrgemat palka, viitab see keerukamale ja suuremaid teadmisi viitavale ettevõtmisele. Eesti ei saa olla vahepeatus, kus tööandja loodab järgneva 5-10 aasta jooksul madalamate kuludega toime tulla ning siis edasi rännata. Suuremat lisaväärtust on vaja.

Oluline on suurem keskendumine nendele investeeringutele, ettevõtetele, kellel on kõrgem lisandväärtus ja selle kasvatamise ambitsioon ning võimekus.

Tänases, majanduse eeldatava kasvu staadiumis ei tohiks EASil olla rahajagaja roll. Viimastel aastatel on üha süvenenud suund, et sihtasutus käsitleb oma tegevust kui investeerimist, mille „dividendideks“ on aga lisanduv ekspordikäive, uued kasvuettevõtted või kõrgem tootlikkus. Investeerimise juurde kuulub ka parem oskus ettevõtete vajadusi ja väljakutseid mõista ning asjakohaseid parendustegevusi välja pakkuda. See tähendab seda, et EAS võiks piltlikult öeldes väljamakseid tegevast Hoiupangast sirguda Investeerimispangaks.

Turuks kogu maailm

Paljud Eesti ettevõtted on rahul oma majandustulemustega siseturul. Tuleb meenutada: meie turuks pole vaid pisike Eesti vaid kümnetes kordades suurem Euroopa Liidu turg. Meenutagem, et euroalaga liitudes oli see üks põhilistest argumentidest, et meie ettevõtjate elu lihtsamaks muuta. Täna on enamustes sektorites turg avanenud aga kas oskame seda täiel määral ära kasutada? Mul on tunne, et siin on meil arenguruumi, millele just EAS saabki kaasa aidata.

Seni keskendume lähematele turgudele nii ekspordi, turismi kui ka välisinvesteeringute meelitamise osas. See on olnud mõistlik ja arusaadav, vaadates palju investeeritud eurosid nn dividendidena tagasi on tulnud lisandunud ekspordikäibe, uute investeeringute või turistide näol. Tulevikus võiks riiklik jõupingutus läbi EASi olla rohkem suunatud kaugematele turgudele (Aasia, Lõuna- ja Põhja-Ameerika, Kesk-Ida) juurdepääsu leidmiseks.

Sihid selgemaks

Seni oleme abimeetmete väljatöötamisel lähtunud kitsastest lähtekohtadest — ühe programmi raames aitame tööstusettevõttel tänavaid ja platse asfalteerida; teine programm aitab kõrgtehnoloogilist sisseseadet muretseda; kolmas meede on töötajate koolitamiseks. Lisaks aitame omavalitsustel kõpitseda koole-lasteaedu, rajada mänguväljakuid ning tervisespordiradasid. Kõik head asjad, kuid kokkuvõttes näen ühte puudujääki –meetmed on hajutatud ja neid erinevas kohas rakendades ei saa me täit kasu. Ei teki kriitilist massi, millega antud tõuge looks uut arengut ja kvaliteeti.

Komplekssed probleemid vajavad kompleksseid lahendusi. Ehk tuleks vaadata ühe piirkonna või valdkonna (näiteks Tallinn ja lähivallad, Ida-Virumaa, infotehnoloogiasektor) probleeme, tugevusi, väljakutseid vaadelda koos ja kavandada ning rakendada tegevuskava, mis puudutab investeeringuid ja tegevusi nii looduskeskkonna, elukeskkonna, tehnilise taristu, ettevõtete konkurentsivõime kui teadmiste ja oskuste arengusse.

Loome IT-linnaku

Mõned aastad tagasi Singapuri külastades rääkisid mulle sealsed linnaplaneerijad eesmärgist linn kvartalite kaupa terviklikult nii üles ehitada, et inimesed saaksid piltlikult öeldes kõik eluks vajaliku ühe (meie mõistes linnaosa või linnaku) kvartali piires, et nad ei peaks oma aega ja energiat liigselt kulutama transpordile. Sellisesse „kvartalisse“ võib koondada ka ühe majandusharu, kus kogu taristu ja keskkond täidab vaid üht eesmärki — arendada seda majandussektorit täiuslikkuseni ja luua võimalikult suur lisandväärtus.

Viimasel ajal räägitakse palju IT-st, kui meie suurest võimalusest. Eestis töötab NATO Küberkaitse Kompetentsikeskus. Euroala IT-agentuur hakkab paiknema Tallinnas.

Ühelt poolt meenutatakse härdusega Tiigrihüppe aegu ja peetakse meie e-lahendusi tipus olevateks. Teisalt kurdetakse, et meie riigi e-sära on tuhmunud ja kohe ning igaaastaselt oleks juurde vaja 2000 IT-spetsialisti.

Kas vääriks kaalumist idee seada eesmärk läheneda kogu IT sektorile komplekselt? Püstitame sihi just selles valdkonnas tõusta taas maailma tippu. Rajame linnaku, kus tihedalt kõrvuti paiknevad taristu ja tehnoloogia, inimesed ja elukeskkond, õppurid ja kompetents — kõik eluks ja tööks vajalik.

Igal juhul on Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusel piisavalt väljakutseid ka ees ootaval kümnendil.

Autor on riigikogu majanduskomisjoni liige (RE).