Kaitseväelasel peab olema kõrgharidus, aga riigikogulasel mitte?
Kõik see on ju tore ja normaale, kui meil oleks asemele panna vajaliku kogemusega, vajalik arv mehi. paraku me näeme, et ka Sõjakooli lõpetanutest paljud ei jää Kaitseväkke. Kas siis on õige hakata kogenuid mehi, kes saavad oma tööga hakkama, välja vahetama? Kas see on tark tegu, või peaks olema oma piiratud ressurssidega ümberkäimisel veidi paindlikum? Ja üleüldse, kui lähtuda võrdse kohtlemise printsiibist, siis miks riigikogulastelt ei nõuta kohustuslikku kõrgharidust?
20 aastat iseseisvat riiki pole mingi näitaja. Praegu võiks ametisolevaid kõrghariduseta kaitseväelasi vabalt teenistuses edasi pidada, kui nad saavad oma tööga hakkama. Las uued mehed, kellele on kõik võimalused pea lapsest saati kaitseväelase elukutse valikuks olemas, omandavad ka vastava kõrghariduse. Aga need mehed, kes taastasid Kaitseväe/Kaitseliidu praktiliselt nullist (ja see oli pikk protsess!), suuresti vaid entusiasmi ja isamaarmastusega, võiks siiski jääda oma ametitele, kui nad saavad hakkama. Olgu see riigipoolne tänu tehtud töö eest, sest ühe kaisteväe ülesehitamine 20 aastaga pole mitte kerge töö.
Üldse kui Eesti riik tahab olla jätkusuutlik ehk elamisväärne paik eestlastele, peaks riik olema võimalikult paindlik ja lähtuma ennekõike kodanike huvidest. Kui seda aina eiratakse, siis pole ima, et inimesed lahkuvad Eestist välismaale, ka kaitseväelased. Me oleme väikeriik ja inimestega hoolimatult ümberkäimine toob korvamatut kahju. Meie riik ei tohiks ka suurtest välisriikidest seadusandluse loomisel liigselt šnitti võtta, sest nagu mainisin, suur riik võib kõike karmide reeglitega reguleerida, sest tal on kelle hulgast valida. Meil pole. Ja me olema alles nor ja kujunemisjärgus riik, rääkigu riigiisad mida tahes.
Ütlen ausalt, et antud jäik seadus kaitseväelaste taandamisest meenutab kaudselt Stalini 1937. aasta verist puhastust Nõukogude armee juhtkonnas. Aga tänu sellele sai Punaarmee valusalt peksa nii Talvesõja ajal, kui ka II maailmasõja alguses.
Kust võtta paugupealt neid kõrgharidusega kaitseväelasi, kel oleks ka kogemust? Niigi lahkuvad paljud kaitseväest, merevägi ongi pea tühjaks jooksnud, laevad roostetavad kai ääres ja mehed tegelevad igavusest lollustega. Aga mida teeb riik? Laseb kogenud juhid ametitest lahti! Braavo lihtsalt!
Ei saa mitte küsimata jätta, et kas riigi juhtimine on siis niivõrd teisejärguline töö, et selle elluviijad ei peagi omama kõrgharidust? Nii ta on, sest Riigikogulane ei pea kõrgharidust omama (isegi eesti keelt vist mitte, sest on ka umbkeelseid sinna kandideerinud).
Aga miks mitte kehtestada Riigikokku kandideerijatele sisseastumiseksamid? (Kui kõrgharidust on enilt liig palju nõutud.) Ehk siis hakkab sealt tulema ka riigi ja rahva huve kandvaid seadusi, mitte peaasjalikult ärituusade, välispankade ja oma kliki (erakonna) huve eindavaid seadusi. Ehk siis jõuab Riigikokku ka rohkem spetsjaliste, kes ei vaja nõunike armeed (ja igasugu DASAsid ja MASAsid), et oma tööülesannetest ja maailmavaatest aru saada.
