KAITSEVÄE BLOGI: Trummirihmad on üle pestud, trumminahad vahetatud

Sel aastal on vabariigi aastapäev esmaspäeval, mistõttu toimuvad koolides ja mujal pidulikud aktused ja muud rahvusliku meeleoluga sündmused juba sellele eelneva nädala viimastel äripäevadel. Kaitseväe orkestri ajateenijatele on see kiire aeg, sest lisaks paraadi läbimängudele tuleb kohal olla ka väeosade ja staabi pidulikel rivistustel ning aidata kaasa isamaalise meeleolu loomisele lasteaedades-koolides.

Kahes lasteaias on juba käidud, millest viimases, Kristiine lasteaed-algkoolis, ootas ajateenijaid eriti soe vastuvõtt. Paljud lapsed kandsid rahvarõivaid või rukkilillerosetti ning saal oli sinimustvalgete lehvimisest kirju. Tegu ei olnudki niivõrd lastele esinemisega. Pigem oli see lihtsalt meeldiv (et mitte öelda ülev!) kohtumine, sest muusikat tehti vaheldumisi (”Süda, soovin, et su valik oleks...”) ning üheskoos lauldi vabariigi hümni. Samuti näitasid oma kava rivitrummarid. Ees ootab veel üks lasteaiakülastus, aktused Kuristiku gümnaasiumis reedel ning esinemine kaitseministeeriumis laupäeval.

Täna toimus puhkpilliorkestri ülekuulamine ehk marsside ettemäng. Ka puhkpillimängijatel on rida erineva funktsiooniga marsse, mida paraadil ja rivistustel mängitakse, sh ”Tervitusmarss”, ”Lipumarss”, kaitseväe juhataja ”Porilaste marss”. Kõrvaltkuulajana ütleksin, et kõik see sujus hästi. Ehk kõige tuntum nendest, ”Presidendi marss”, on paljude jaoks justkui vabariigi aastapäeva leitmotiiv. Tugev seos selle loo ja rõõmsa päeva vahel tekitab hea tuju ka hallil kevadtalvel.

Välimuse viimistlemiseks said üle pestud ka valged trummirihmad ning vahetatud trumminahad. Uute nahkadega on nagu ka uute keeltega pillil – need venivad ning esialgsest heast häälestamisest pole suuremat kasu. Tuleb aega varuda ja neid üksjagu üle timmida, et ei tekiks häirivat kuminat ega ebaühtlast tämbrit kogu trummisektsioonis. Harilikule kuulajale polegi see ilmselt nii segav, aga kui juba midagi teha, siis ikka nii hästi, kui vähegi mõistame.

Kui eile nägin vihjeid eesootavale pidupäevale teleekraanil, siis tänaseks on need juba välireklaami kolinud. Kõrgekvaliteedilist kodumaisest toorainest valmistatud hakkliha reklaamitakse sinimustvalgete lintidega ehitult. Köidab enam tähelepanu kui muidu? Jah.
Hoopis palju tõmbab tähelepanu katkematu uudistevoog Kiievist, mis on muutunud ütlemata murettekitavaks. Alles aastake tagasi käisin ise Ukrainas, küll lääne pool, Lvivis. Kummaline on võrrelda toona nähtut praegu toimuvaga. Sama arvas ka kaasvõitleja, kellele ei mahtunud pähe, et aasta eest imetletud Maidani väljakul kistakse praegu leekide praksumise saatel sillutist üles. Ukraina ebaselge kuuluvus/suundumus kahe maailma vahel lõhestab riiki, kuid näib, et mitte rahvast. Kole on; eks näis mis tuleb. Vähemalt saab ka kaitseväes igal õhtul kell üheksa viimastest sündmustest hea ülevaate.

Vaevalt oli aga öörahu saabunud, kui keegi luges toas kõva häälega ette uudise tõeliselt kurioossest juhtumist Tapal. Jutt käib poistest, kes suutsid viis kuud vahetatud identiteediga elada, kusjuures üks neist teisel ringil ajateenistuses. Uni saabus kõikehõlmavas hämmingus.