KAITSEVÄE BLOGI: Sööklatest jätkub - kuidas maitseb söök logistikapataljonis?
Taas on põhjust panna proovile oma maitsemeeled, sest kätte on jõudnud aeg tutvuda põhjalikumalt ühe väeosa köögipoolega.
Sõdurileht on jällegi jõudnud Tallinnasse. Luubi all on Kaitseväe Logistikakeskuse logistikapataljon ehk väeosa, millest sõltub olulisel määral nii teiste pataljonide kui ka neis teenivate ajateenijate varustatus. Vastutusrikkast ülesandest hoolimata on Kaitseväe Logistikakeskuse logistikapataljon vägagi kompaktne väeosa, kus ajateenijaid on tänavu ligemale 160.
Nõnda nagu Staabi- ja sidepataljonis asub siingi söökla kasarmuga ühes hoones. Tõenäoliselt oleks ajateenijatel võimalik suisa oma eluruumidest lõunasöögile jalutada, kuid tegelikkuses peab igale toidukorrale siiski eelnema marssimine väeosa territooriumil.
Sööklasse sisenedes saab selgeks, et see on kahtlemata kõige kompaktsem söögiruum, mida Sõdurilehe reporterid käesoleva artikliseeria käigus näinud on. Ühtlasi on tegemist ka väga meeldivalt sisustatud ruumiga, sest lauad on parajalt suured ja mahutavad neli inimest lahedalt ära ning mis peamine - esmakordselt kohtame toole, mis on varustatud seljatoega ning on tõepoolest mugavad.
Huvitav on ka siinne ruumijaotus. Söökla on mõtteliselt pooleks tehtud - ühel pool on seinad oranži värvi ja soojad, tagumises osas aga sinivalgetriibulised ning seinu kaunistavad silmapaistvad dekoratiivlambid. Muus osas ei ole kahel pisut vastandlikul poolel erinevusi võimalik täheldada, lauad on kõikjal varustatud pipra- ja soolatopsiga ning salvrätikutega.
Kiire ja maitsev
Väljastuslette on siin üks, kuid söökla koormust arvestades oleks enama käigus hoidmine ilmselt ebavajalik. Enne kandiku võtmist tuleb kindlasti käed ära pesta ning kraanikauss on õnneks asetatud täpselt toiduliini algusesse. Esimesele vahepeatusele eelnevad söögitarvikud ning seejärel saabub juba supilett. Pärast seda jõuab saiade-leibadeni, misjärel oleme rõõmsa teenindaja juures, kes meile prae ulatab. Viimaks saab soovija võtta endale tassi piima või keefirga ning magustoidu.
Kuigi võib jääda mulje justkui meil oleks kõik vajalik olemas, saavad soovijad liikuda nii-öelda iseteenindusleti juurde, kus saab lisaks valada endale morssi või siis võtta prae kõrvale salatit.
Eeltoimingud tehtud, asume toidu juurde. Tugev algus tehakse supiga, mis lisaks väga heale maitsele on serveeritud õigel temperatuuril ehk aurava toidu jahutamisele siin aega kulutama ei pea. Täppi on pandud ka koostisosade valiku ning vee tasakaaluga, sest tulemuseks on hea rammus supp.
Põhiroog on midagi üllatavat - alles 2011. aastal kaitseväe menüüsse toodud tortilla. Ladina-Ameerika mõjudega toit on ainuüksi visuaalselt isuäratav. Pehmesse tortillasse rullitud hakkliha on parajalt küps, koorik aga pehme ning söömisel ei lagune roog koost. Kahe eri regiooni fusioon on igatahes õnnestunud, sest Mehhiko köök maitseb sama hästi kui kodune hernesupp. Meeldiva lõunasöögi Kaitseväe Logistikakeskuse logistikapataljonis lõpetas magustoit, milleks oli topsijogurt.
Söök: Kuuldused siinse toidu kvaliteedist vastavad tõele. Supp on paks ning hapukoore-tomatikastmega serveeritud tortillad viivad keele alla.
Teenindus: Suhtelisest väiksusest hoolimata on teenindus kiire ning kokad ühiselt rõõmustavad Sõdurilehe külaskäigu üle. Tipptunnil võib siin ehk kitsaks jääda.
Sisustus: Seljatoega toolid on erakordselt mugavad, boonusena saab lauast imetleda aknast tänavale avanevat vaadet.
Lisavõimalused: Tegemist on tõenäoliselt ainsa sööklaga, mis on varustatud snäki- ja joogiautomaatidega.
