KAITSEVÄE BLOGI: Päev ajateenistuses - esmaspäev
Saates "Eesti otsib superstaari" osalenud ajateenija reamees Samuel Markus Reinaru kirjeldab Eesti Vabariigi 95. aastapäeva eel elu ajateenijana. Teine postitus räägib kaitseväe orkestri ridades paraadiks valmistumisest.
Tavaliselt kostub hommikuti kompaniilt (koridorist - toim.) äratusehüüdeid ja vilet, aga sel hommikul oli uni nii hea, et ei kuulnud midagi. Ärkasin üles selle peale, et teised sagisid toas ringi ja olid juba pooleldi riides. Äratus on meil igal hommikul kell 6, mille järel paneme spordiriided selga ja läheme hommikuvõimlemisele.
Pärast seda on hommikusöök, siis hügieen ja oma territooriumi koristamine. Esmaspäeviti on veel hommikune pataljonirivistus, kus on kohal terve kaader. Seal mängime rivitrummaritega osaliselt samu rütme, mida paraadilgi.
Enne lõunat tegime rivitrummaritega mitu tundi pataljoni riviplatsil paraadi jaoks proovi. Ilm oli suhteliselt hea ja lund sadas terve aja. Peas kõlasid sõnad "Keerlevaid, langevaid helbeid on täis"... See oli meie viimane proov Vahipataljoni riviplatsil. Oleme juba kaks nädalat
siin treeninud. Trumminahad on niipalju vett saanud ja krobeliseks läinud, et neid peab uuesti pingutama, samas pole mõtet enne paraadi neid täiesti "töntsuks" koolata. Oma pulgad saatsime ka uuesti värvimisele. Kõva mängimise käigus on valge värv maha kulunud. Nüüd teeme iga päev sisetingimustes proove ja lõpuks laupäeval on peaproov Vabaduse väljakul.
Peale selle oli meil täna bändiproov (ajateenijatest on kokku pandud bänd Sõduri FM) ja kaitseväe orkestri vokaalansambli proov. Päev kujunes päris pikaks. Mul oli palju tegemist ja jäin bussist maha, mistõttu pidin takso võtma. Taksos küsisin juhilt, et kuidas talle vabariigi aastapäev läheneb.
"Töiselt," vastas jutukas juht, kes siiski mõne aja möödudes ka päriselt jutukaks muutus ja meelde tuletas, kuidas ta Ukrainas ajateenistuse ajal Eesti sünnipäeva tähistas. Eestlased lasid endale kodust toidupakid saata, mis kõik muidugi läbi kontrolliti, aga ülemus ei saanud aru, et ploomikompoti purki oli kompotivee asemel kallatud Vana Tallinn. Pidu oli olnud võimas!
Hea, et me saame ikkagi oma kodumaal teenida ja ei pea selliseid skeeme välja mõtlema.
