KAITSEVÄE BLOGI: Õhutõrje raketisüsteem Mistral hiilgab täpsusega
Mistral on prantslaste toodetav õhutõrje raketikompleks, mis koosneb koosneb Giraffe AMB radaritest, juhtimispunktidest, sidetehnikast, raketiseadeldisest, rakettidest ja väljaõppevahenditest.
Elektroonikasüsteemid on valmistatud Rootsi firmas Saab AB, raketid ja laskeseadmed Prantsusmaal asuvas ettevõttes MBDA France. Selle väljatöötamist alustati juba 1974. aastal, kuid seeriatootmisesse jõudis kompleks alles aastatel 1988-1989.
Alates 1989. aastast kasutavad Mistraleid 27 riigi väeüksused. Kokku on erinevad riigid Mistraleid tootvalt MBDAlt tellinud üle 16 000 raketi, mis teeb sellest laialdaselt kasutuses oleva õhutõrjesüsteemi. Mistrali õhutõrje raketikompleksi kasutab ka Eesti kaitsevägi.
Kaitsevägi tellis esimesed Mistralid 2007. Aastal ja meie relvastusse kuulub Mistral alates 2009. aastast. Selliseid õhutõrjesüsteeme on Eestil üle kahekümne.
Mistrali rakett on varustatud ligi kolm kilogrammi kaaluva lõhkepeaga. Rakett toimib lase-ja-unusta meetodil mis tähendab, et pärast päästmist lendab rakett iseseisvalt sihtmärgini. Hävitatava objekti leidmiseks kasutab Mistral raketi tippu paigaldatud passiivset infrapunasensorit.
Kasutatakse nii õhus, maal kui vees
Tänu oma kompaktsusele on Mistral multifunktsionaalne ja seda saab kasutada nii maapinnalt aga ka autodelt, laevadelt ja helikopteritelt laskmisel.
Mistraleid valmistatakse kolmele erinevale laskeplatvormile. MANPADSi (Man-portable air-defense systems) süsteemi transportimiseks on vaja kolme inimest – kaks meeskonnaliiget kannavad relva ja üks raketti. Seda saab kasutada nii maapinnalt kui kandesõidukilt (näiteks Mercedes- Benz Unimog) laskmisel. MANPADSi õhutõrjesüsteemi on võimalik lahinguvalmidusse seada vaid 60 sekundiga.
Laskmine toimub kolmjala külge paigaldatud pingilt, lisaks tulejuhtimispuldile on relval ka suruõhupaak. Viimast kasutatakse raketi juhtimisel vajaminevate güroskoopide käivitamiseks ning infrapunadetektorite jahutamiseks.
Lisaks on MANPADsile võimalik paigaldada IFF süsteem, mis suudab tuvastada, kas tegemist on vaenuliku või sõbraliku õhusõidukiga. Ka ühildub laskeplatvorm soojuskaameratega varustatud sihikutega, mis on mõeldud spetsiaalselt laskmisteks öösel.
Teine Mistrali laskeplatvormi versioon, Mistral-Simbad, on mõeldud paigaldamiseks sõjalaevale. Sihtimine toimub mehaaniliselt, kuid hiljaaegu turule tulnud Simbad-RC saab ise hakkama. Uus süsteem on kaugjuhitav ning täisautomaatne.
Kolmas, kopteritele paigaldatav variant, kannab nime Mistral-ATAM. Selle erinevus võrreldes MANPADSi ja Simbadiga seisneb lasu sooritamise kohas ja seetõttu ka rakettides. MANPADS ja Simbad paiknevad mõlemad maapinna tasemel ja kasutavad maa-õhk rakette, ATAM on aga kopterile monteerituna õhk-õhk relv, kasutades ka vastavat laskemoona. ATAMi laskeaken ulatub maapinnast kuni viie kilomeetri kõrgusele ning sihikuline kaugus 0.6 kilomeetrist 5.5 kilomeetrini.
40 meetrit sekundis
Mistrali raketikomplekse on võimalik erineval moel kombineerida. Nii on näiteks Mygale õhutõrjesüsteemi kasutades võimalik juhtida üheagselt kuni kaheksat Mistral ASPIC kompleksi. ASPICi näol on tegemist sõidukitele paigaldatava täisautomaatse laskeplatvormiga, mis on võimeline tegema kuni neli järjestikust lasku.
Tulistamisel väljub relvast rakett kiirusel 40 meetrit sekundis. Umbes 0,4 sekundit pärast päästikule vajutamist, kui rakett on juba jõudnud umbes 15 meetri kaugusele relvast, käivitub raketisisene mootor ja laeng lendab 2,5 kordse helikiirusega sihtmärgi suunas. Kuni viie kilomeetri kaugusel oleva sihtmärgini jõudmiseks kulub raketil umbes üheksa sekundit.
Sihtimiseks kasutatakse Mistralil infrapunakaamerat, mis võimaldab lasta nii pimedas kui valges. Lasku ei tehta seejuures enne, kui juhtpuldil ei ole süttinud indikaatortuli, mis annab märku, et süsteem on sihtmärgi tuvastanud.
Kui varem on õhutõrjepataljon kasutanud Mistralite lahinglaskmisteks õppealasid Soomes ja Lätis, siis eelmisel aastal tehti ka esimesed lasud Eestis, Ristininal.
Tehnilised näitajad:
• Päritolumaa: Prantsusmaa
• Valmimisaasta: 1974
• Raketi kaal: 23,5 kilogrammi
• Raketi lõhkepea kaal: 2.95 kilogrammi
• Raketi diameeter: 90 millimeetrit
• Kolmjala kaal: 23,5 kilogrammi
• Efektiivne laskekaugus: 5,3 kilomeetrit
• Raketi suurim kiirus: 800 meetrit sekundis
• Tabamistõenäosus: 93%
